Tee kosmosesse. NSV Liidu kosmoselenduri jutustus

„Tee kosmosesse“ on Juri Gagarini jutustus, milles maailma esimene kosmoselendur kirjeldab oma teekonda enne ja pärast ajaloolist lendu. Raamatu väärtus seisneb selles, et see annab vahetu ülevaate inimese kogemusest, kes esmakordselt viibis väljaspool Maad. Gagarin ei keskendu pelgalt enda isikule, vaid toob esile kogu selle tee, mille ta läbis: lapsepõlve perekonnas, haridustee algkoolist tehnikumini ning sõjaväelise ettevalmistuse, mis viis ta lennuväe polku. Sellest kujuneb terviklik pilt noormehe kasvamisest ja karastumisest, mille tulemuseks oli valmidus astuda inimkonna ajaloo suurimasse seiklusse.

Raamatus antakse tähelepanuväärne koht inimestele, kes Gagarinit kujundasid ja tema kosmoselennuks ette valmistasid. Ta jutustab õpetajatest, juhendajatest ja seltsimeestest, aga ka teadlastest ja inseneridest, kes lõid kosmoselaeva „Vostok“. Samuti kirjeldatakse meeskonnatööd, mis võimaldas esimesel kosmoselennul üldse toimuda. Gagarini tekstist peegeldub austus ja tänulikkus nende vastu, kes andsid talle teadmisi, tuge ja usku, et kosmosesse jõuda. Seega on teos ühtaegu isiklik mälestus ja kollektiivse pingutuse tunnistus.

Juri Gagarin (1934–1968) oli Nõukogude kosmonaut, kes 12. aprillil 1961 kirjutas end ajalukku kui esimene inimene kosmoses. Tema lend „Vostok 1“-ga kestis 108 minutit, kuid selle mõju ulatus kaugele üle teaduse ja tehnika piiride, sümboliseerides inimkonna uut ajajärku. Pärast lendu sai Gagarinist ülemaailmne kuulsus ja sümbol, kuid ta jäi alati tagasihoidlikuks, rõhutades meeskonna ja kogu rahva panust. Tema varajane hukkumine lennuõnnetuses jättis temast legendaarse, kuid lühikese eluteega kangelase, kelle nimi jääb lahutamatult seotud inimkonna esimesse sammu kosmoses.