Palverännak

Jüri Ehlvesti romaan „Palverännak“ on ühelt poolt argiselt realistlik, teisalt unenäoline ja hajus, liikudes pidevalt piiril, kus tegelikkus ja kujutlus segunevad. Tekstis põimuvad argielu detailid, majanduslikud ja sotsiaalsed teemad, isiklikud läbielamised ning sürreaalsed kõrvalepõiked. Peategelane liigub läbi mõtteassotsiatsioonide, kus kord kerkivad esile armastuse ja kaotuse kogemused, kord majanduslikud arutlused või iroonilised tähelepanekud ühiskonna kohta. Jutustuses on pidevalt kohal keeleline mäng, korduvad fraasid ja katkestatud mõttekäigud, mis loovad rütmi ning toovad esile jutustajahääle eripära.

Teos ei paku sirgjoonelist lugu, vaid pigem katkestatud ja kihistunud jutustuse, milles peegelduvad nii isiklik kui ka kollektiivne kogemus. Tekstis on nähtav Ehlvestile iseloomulik eneseiroonia ja grotesk, mis loob ebamäärase, vahel absurdini kalduva atmosfääri. Jutustuse voolavus tekitab tunde, nagu oleks tegemist ühtaegu ülestähendatud mõtete ja unenäoliste kujutluste kogumiga, mis siiski kannavad endas omaaegse Eesti ühiskonna ja inimsuhete äratuntavaid jooni. Nii sünnib lugemiselamus, mis nõuab lugejalt kaasa mõtlemist ja pidevat valvsust, sest tähendus ei asetu üheselt, vaid avaneb pigem varjundite ja vihjete kaudu.

Jüri Ehlvest (1967–2006) oli eesti proosakirjanik, keda on peetud üheks 1990. aastate eesti kirjanduse keskseks autoriks. Tema loomingut iseloomustavad katkendlik narratiiv, müstiline ja samas argine atmosfäär ning pidev piiri kompamine reaalsuse ja kujutluse vahel. Ehlvest kuulus kirjandusrühmitusse TNT ja avaldas mitmeid novelle ning romaane, millest „Palverännak“ kuulub tema hilisema loomingu hulka. Ta pälvis mitmeid kirjandusauhindu ning on jätnud eesti proosasse jälje oma eripärase keelekasutuse ja maailmatunnetusega, mis teevad tema tekstid äratuntavalt omapäraseks ja lugejat proovile panevaks.