Asjade algusest. Inimese kultuuriajalugu

Julius Lipsi teos „Asjade algusest. Inimese kultuuriajalugu” on populaarteaduslik ülevaade inimkonna arengust, mis seob kokku arheoloogilised ja etnograafilised tähelepanekud. Autor esitab rohkesti näiteid erinevate rahvaste ja kultuuride elust, et näidata inimkonna loovuse mitmekesisust. Raamatus põimuvad nii Lipsi enda etnograafilised uurimused kui ka teiste teadlaste tööd, mille põhjal luuakse pilt inimühiskonna kujunemisest. Lugeja viiakse ajas tagasi algsete töö- ja tarbevahendite sünni juurde ning sealt edasi kultuuriliste saavutuste kasvamise jälgimiseni.

Teos ei käsitle arengut üksnes tehnilise progressi või materiaalsete saavutuste vaatenurgast, vaid keskendub inimeste tööarmastusele, leidlikkusele ja oskusele luua tähendusi. Lips rõhutab, et iga rahvas ja kultuur on andnud oma panuse maailma kultuuri kujunemisse, sõltumata nende arengutasemest. Selline käsitlus aitab mõista inimkonda kui ühist tervikut, mille ajalugu on üles ehitatud paljude eri kogukondade panusest. Raamat kutsub lugejat üles austama nii minevikku kui ka olevikku, nägema väärtust erinevate rahvaste töödes ja saavutustes.

Julius Lips (1895–1950) oli saksa päritolu etnograaf ja antropoloog, kes tegutses mitmes ülikoolis õppejõuna ning avaldas arvukalt teoseid inimkultuuri ja ühiskondade arengust. Natsirežiimi tõus Saksamaal sundis teda emigreeruma, kuid ta jätkas oma teadustööd Ameerika Ühendriikides ja hiljem Ida-Saksamaal. Tema uurimused said tuntuks just seetõttu, et ta sidus teadusliku materjali laiemate kultuurilooliste küsimustega. „Asjade algusest” kuulub tema olulisemate tööde hulka, mis avas lugejatele võimaluse näha inimkonna ajalugu kui eriilmelist, kuid ühtse loova jõuga seotud tervikut.