Kuhu kadus Merevaigutuba?
Kuhu kadus Merevaigutuba?
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Eesti Raamat | 1988
- 301 lk | Pehmekaaneline | 167 x 236 mm
- ISBN: 5450000596
- Keel: eestikeelne
Julian Semjonovi dokumentaalne jutustus „Kuhu kadus Merevaigutuba?” keskendub ühele 20. sajandi suurimale kultuuriloolisele mõistatusele – kuulsa Preisi kuningakoja kunstiteose, Merevaigutoa, kadumisele Teise maailmasõja ajal. Raamatus põimuvad ajaloofaktid, uuriva ajakirjanduse võtted ja autorile omane pingeline esituslaad, mille tulemusena sünnib dokumentaalproosa, mis kõlab kui detektiivilugu. Teose keskmes on mitte üksnes ese ise, vaid ka selle ümber toimunud ajaloolised arengud: natside kunstivargused, Punaarmee edenemine Saksamaale ning kunstivarade kaotused ja hävitamised sõjategevuse käigus. Semjonov jälgib Merevaigutoa teekonda alates selle ehitamisest ja kinkimisest Vene tsaarile kuni hetkeni, mil see Königsbergi lossis jäljetult kaob.
Autor toetub erinevatele arhiivimaterjalidele, mälestustele ja kaasaegsetele intervjuudele, püüdes taastada sündmuste ahelat, mis viis selle ainulaadse barokse sisekujunduse kadumiseni. Raamat ei anna lõplikku vastust küsimusele, kus Merevaigutuba täna asub – kui see üldse säilinud on –, kuid pakub lugejale mitmeid versioone ja hüpoteese, mis on aastakümnete jooksul üles kerkinud. Semjonov vaatleb ka KGB ja teiste riikide luureorganite huvi selle teema vastu, samuti teadlaste, restauraatorite ja kunstiloolaste pingutusi, kes on püüdnud kadunud aaret leida või taastada. Teos valgustab nii kultuuriväärtuste saatust sõjaajal kui ka ideoloogilisi võitlusi, mis nende ümber tekivad.
Julian Semjonov (1931–1993) oli Nõukogude Liidu üks tuntumaid luurekirjanikke ja publitsiste, kelle looming ulatub ilukirjandusest ajakirjanduslike uurimusteni. Tuntud eeskätt romaanisarjaga „Seitseteist kevadist hetke”, käsitles ta sageli teemasid, mis puudutasid sõda, ideoloogiat ja ajaloolisi saladusi. „Kuhu kadus Merevaigutuba?” esindab tema mitteilukirjanduslikku loomingujoont, kus faktitäpsus ja järeleandmatu huvi varjatud ajaloo vastu ühenduvad jutustamisoskusega. Tegemist on raamatuga, mis köidab lugejat mitte ainult oma intrigeeriva teemaga, vaid ka põhjaliku ajaloolise taustatöö ja laiahaardelise käsitlusviisiga.
