Maailma peegel. Maailma kunsti uus ajalugu

Julian Belli „Maailma peegel. Maailma kunsti uus ajalugu“ on mastaapne ja põhjalik teos, mis käsitleb kunstiajalugu globaalsest ja ajas laienevast perspektiivist. Autor ei piirdu Euroopa ja lääne kunstikanonite esitamisega, vaid põimib oma käsitlusse ka Aasia, Aafrika, Ameerika ja Okeaania kunstivormid, luues tasakaalustatuma ja avarama vaate kunsti arenguloole. Teos algab kiviaja koopamaalingutest ning kulgeb läbi aastatuhandete kuni kaasaegse kontseptuaalse kunsti ja visuaalkultuurini. Käsitluse aluseks on mõte kunstist kui peeglist, mis kajastab oma aja ühiskondlikke, usulisi ja filosoofilisi tõekspidamisi, pakkudes samas esteetilist ja emotsionaalset kogemust.

Belli lähenemine on narratiivne ja kultuurilooliselt kontekstitundlik. Iga peatükk seob kunstiteoseid nende loomise ajaloolise, geograafilise ja ideelise keskkonnaga. Selle asemel et keskenduda ainult stiilide ja kuulsate meistrite arengule, suunab autor lugeja tähelepanu ka sellele, kellele ja milleks kunst loodi. Nii jõuab lugejani arusaam kunstist kui kommunikatsioonivahendist, usulise ja poliitilise võimu väljendusest ning isiklikust maailmatõlgendusest. Teos sisaldab rohkesti värvireproduktsioone, mille kõrvale on paigutatud analüütilised, aga arusaadavad tekstid, mis aitavad luua dialoogi vaataja ja kunstiteose vahel.

Julian Bell on briti kunstnik, kunstiajaloolane ja kirjutaja, kelle töö ühendab visuaalse kogemuse ja laia kultuurilise mõtestamise. Tema lähenemine kunsti käsitlemisele on mitmekihiline: ta kirjutab kunstist nii kui loojana kui ka kui vaatajana, olles teadlik sellest, kuidas ajalugu, kultuur ja isiklik kogemus põimuvad igas kunstiteoses. „Maailma peegel“ eristub tavapärastest kunstiajaloo õpikutest oma kõikehõlmava vaatenurga ja kultuurideülese mõtlemise poolest, olles sobilik nii süvenenud huvilisele kui ka laiema üldharidusliku huvi kandjale.