Õpetaja Bartók

Júlia Székely raamat „Õpetaja Bartók“ on mälestustepõhine teos, milles autor kirjeldab oma õpinguid maailmakuulsa ungari helilooja Béla Bartóki juures. Esmalt ilmunud 1955. aastal ning hiljem ümbertöötatud kujul 1978. aastal, pakub see teos vahetut pilku Bartóki isiksusse, loomingusse ja õpetamismeetoditesse. Székely ei keskendu üksnes muusikalistele aspektidele, vaid loob ka pildi õpetajast kui inimesest, tuues esile tema sisemise väärikuse, töökuse ja isikupära. Nii avab raamat lugejale Bartóki maailma mitte ainult helilooja ja interpreedi, vaid ka mõtleja ja inimesena.

Teose väärtus seisneb isiklikus perspektiivis – Székely kui Bartóki õpilane ja hilisem austaja annab edasi oma kogemuse, milles segunevad professionaalne imetlus ja isiklik tänulikkus. Kirjeldustes ilmneb Bartóki rangus ja täpsus, aga ka tema siirus ja pühendumus muusikale. Raamat on seega ühtaegu õpilase meenutus, ajalooline dokument ning kunstiline portree, mis võimaldab mõista, miks Bartókist sai 20. sajandi muusika üks olulisemaid nimesid. Samuti on see austusavaldus õpetaja ja õpilase vahelisele suhtele, mille kaudu muusika ja isiklik eeskuju muutusid lahutamatuks.

Júlia Székely (1906–1986) oli ungari pianist, klaveripedagoog ja kirjanik. Tema looming hõlmab mitmeid biograafilisi romaane ja kunstialaseid teoseid, milles ta käsitles tuntud kultuuritegelaste elu ja pärandit. Székely oli ise Bartóki õpilane, mistõttu tema kirjutatud portree heliloojast on erilise usaldusväärsusega ja emotsionaalse kandvusega. Ta tegutses ka näitekirjanikuna ning pühendas suure osa oma loomeelust muusikaga seotud teemadele. „Õpetaja Bartók“ on tema tuntuim teos, mis jäädvustab ühe XX sajandi muusikaklassiku kuju nii professionaalse õpetajana kui ka inimliku eeskujuna.