Saladuslik saar

„Saladuslik saar“ on Jules Verne’i üks tuntumaid seiklusromaane, mis viib lugeja keset tühja ookeani asuvale saarele, kuhu saatuse tahtel jõuab viis meest. Nad on ellujäänud, kes on põgenenud sõja keerisest õhupalliga, kaotanud kõik varustuse ja maandunud tundmatul maal, kus neid ootavad nii loodusjõud kui teadmatus. Ilma tööriistade ja tuletikkudeta peavad nad hakkama nullist, kasutades vaid oma oskusi, teadmisi ja visadust. Nende ellujäämine muutub inimliku leidlikkuse ja koostöö sümboliks, näidates, et isegi kõige raskemates tingimustes suudab inimene luua tsivilisatsiooni aluse.

Teos kujutab Lincolni saart kui väikest mudelit ühiskonnast, kus teadmised ja moraal on sama tähtsad kui füüsiline töö. Mehed ehitavad peavarju, leiutavad tööriistu, rajavad vesiveski ja hakkavad harima maad, taastades samm-sammult inimühiskonna põhiväärtused. Romaanis põimuvad teaduslikud kirjeldused ja tehnilised leiutised moraalse sõnumiga – usk teadmisse, töö väärtusse ja progressi võimalikkusse. Saladusliku abistaja kohalolu lisab loole müstilise varjundi ja loob pinget kuni romaani lõpuni, mil selgub saare saladus ja selle seos Verne’i teise teose, „Kapten Granti laste“ maailmaga.

Jules Verne oli prantsuse kirjanik, kelle looming pani aluse teadusliku seikluskirjanduse žanrile. Tema teosed ühendavad täpse tehnilise mõtlemise ja kujutlusvõime, mis avab inimese võime ületada piiranguid ja tunda austust looduse ees. „Saladuslik saar“ on kahtlemata üks tema kõige terviklikumaid teoseid – see on nii ellujäämislugu kui ka allegooria inimvaimu visadusest, kus usk teadmisse ja koostöösse osutub tugevamaks kui juhus või saatus.