Minu vanaema Kirjak. Tarkuseteri Eesti Maaülikoolist

Juhani Püttsepa teos „Minu vanaema Kirjak. Tarkuseteri Eesti Maaülikoolist“ on lühivormiline ja poeetiline mõtisklus, mis ühendab mälestused, looduspildid ja akadeemilise elu kaja üheks terviklikuks portreeks. Raamat keskendub Eesti Maaülikooli sümboolsele kuju­le, vanaemale nimega Kirjak – tegelaskuju, kes kehastab maaelu mõistmist, looduse tundmist ja rahvatarkust. Kirjak ei ole pelgalt ühe perekonna vanaema, vaid kogu maaülikoolipere vaimne esindaja, kelle kaudu luuakse side tänapäeva ja varasema põlvkonna maailmataju vahel. Lugeja ees avaneb mõtlik ja vahel humoorikas, ent alati soojalt inimlik maailm, kus teadmised ei sünni üksnes õpikust, vaid ka kogemusest ja tähelepanelikust vaatlusest.

Raamatu tekst koosneb lühikestest paladest, mis võivad olla meenutused, tähelepanekud, naljad või rahvatarkused, sageli looduse ja inimese suhte teemal. Nii moodustub killuline, ent terviklik pilt ühest vaimsest pärandist, mis on seotud Eesti Maaülikooliga kui teadmiste ja praktika kohtumispaigaga. Vanaema Kirjaku suu läbi kõnelevad mitmed põlvkonnad, ning tema lihtsates sõnades peitub sageli sügavam mõte, mis kutsub kaasa mõtlema või muigama. Lisaks tekstile on raamatus kasutatud illustratsioone ja kujunduselemente, mis toetavad meeleolu ja rõhutavad selle eripärast, poolmuinasjutulist tooni.

Juhani Püttsepp on eesti kirjanik, ajakirjanik ja looduslugude vahendaja, kelle loomingus on oluline koht looduse, mälu ja inimese suhestumise teemadel. Tuntud nii lastekirjanduse kui ka publitsistika vallas, suudab Püttsepp oma tekstides siduda tõsiseid mõtteid kerge huumoriga ning tuua esile vaikseid, ent tähendusrikkaid hetki igapäevaelus. Tema kirjutamislaad on lihtne, kuid sisukas – sageli poeetiline ning kantud sügavast lugupidamisest nii looduse kui ka inimliku kogemuse vastu.