Eesti looduskaitse 100 aastat

„Eesti looduskaitse 100 aastat” on Juhani Püttsepa koostatud teos, mis jutustab Eesti looduskaitse kujunemise ja arengu loo sajandi pikkuses ajaskaala ulatuses. Raamat rõhutab, et looduskaitse ei ole iseenesest looduse jaoks hädavajalik, vaid pigem inimeste endi vajadus hoida ja reguleerida oma suhteid ümbritsevaga. Loodus tuleks inimeseta toime ka ilma kaitse alla võtmata, kuid inimtegevuse surve on loonud vajaduse süsteemse tegutsemise järele. Seetõttu on looduskaitse lugu ühtaegu inimkeskne ja isiklik, põimides üksikisikute pingutused laiemasse keskkonna ja ühiskonna arengusse.

Teos ei piirdu pelgalt ametliku institutsioonilise ajaloo kirjeldamisega, vaid toob esile konkreetsed inimesed ja nende rolli looduse säilitamisel. Püttsepp annab sõna neile, kelle vaated, otsused ja tegevus on mõjutanud Eesti looduskaitse suunda läbi erinevate ajastute. Lisaks ajaloolisele vaatele põimuvad tekstis tänapäeva arengusuunad ja tulevikuideed, mis asetavad lugeja laiemasse konteksti – mineviku kogemused, tänased väljakutsed ja võimalikud tulevikuteed moodustavad ühtse terviku. Nii saab raamatust ka mõtisklus inimeste ja looduse vahelise suhte olemusest ning selle muutumisest.

Juhani Püttsepp (sündinud 1964) on eesti kirjanik, ajakirjanik ja looduse populariseerija, kelle looming seob tihti looduskirjanduse ja isikliku jutustuse. Ta on avaldanud mitmeid lasteraamatuid ja populaarteaduslikke teoseid, tegutsenud ajakirjanikuna ning töötanud Tartu Ülikooli loodusmuuseumis ja botaanikaaias. Püttsepa kirjutised on tuntud poeetilise ja samas täpse keele poolest, mis suudab siduda faktid ja lood emotsionaalseks tervikuks. „Eesti looduskaitse 100 aastat” on tema panus Eesti keskkonnakultuuri ajaloo talletamisse, pakkudes lugejale põhjalikku ja samas inimlikku vaadet sellele, kuidas loodushoiu idee on kujunenud osaks rahvuslikust identiteedist.