Rahva muusikalise loomingu aluseid ja traditsioone

Juhan Zeigeri teos „Rahva muusikalise loomingu aluseid ja traditsioone“ on põhjalik sissevaade eesti rahvamuusika olemusse, selle kujunemisse ja püsivatesse vormidesse. Raamat käsitleb rahvalaulude, pillilugude ja tantsumuusika ajaloolisi ja kultuurilisi juuri, tuues esile loomeprotsessi seose kogukondliku eluviisiga. Autor selgitab, kuidas muusikaline pärand on olnud tihedalt seotud tööde ja tegemiste, uskumuste ja riituslike tavadega, moodustades osa igapäevaelu loomulikust rütmist. Samuti analüüsitakse rahvamuusika poeetilisi, meloodilisi ja rütmilisi jooni ning nende piirkondlikke eripärasid.

Raamat on kirjutatud teaduslikult täpse, ent üldharivalt ligipääsetava stiiliga. Eri peatükkides käsitletakse rahvaviisi tüüpe ja vorme, esitusviise ning suulise traditsiooni kaudu edasi kandunud teadmisi ja oskusi. Zeiger toob esile muusikalise traditsiooni suulise iseloomu ning selle seoseid mälul põhineva loomega, mis võimaldas samade viiside varieerimist ja kohandamist eri aegadel ja kogukondades. Oluline osa raamatust on pühendatud rahvamuusika sotsiaalsele funktsioonile – sellele, kuidas muusika aitas säilitada kogukonna identiteeti, edastada väärtusi ja väljendada kollektiivseid kogemusi.

Juhan Zeiger oli eesti muusikateadlane ja rahvamuusika uurija, kelle töö oli oluline rahvakultuuri ja selle teadusliku käsitluse arendamisel. Tema lähenemine põhines nii välitöödel kui ka analüütilisel uurimisel, mille tulemusena sündisid mitmed tekstid, mis käsitlesid rahvamuusika teooriat, ajalugu ja tähendust. „Rahva muusikalise loomingu aluseid ja traditsioone“ on üks tema keskseid teoseid, pakkudes tugevat raamistikku rahvamuusika mõtestamiseks nii muusikateadlastele, õpetajatele kui ka muusika huvilistele laiemalt. Raamat esindab oma ajastu teaduslikku käsitlusviisi ja jääb oluliseks allikaks eesti rahvamuusika uurimisel.