Tartu õuduskaupmees

Juhan Voolaidi „Tartu õuduskaupmees” on novellikogu, mis põimib endas linnalegendi laadis jutustusi ja psühholoogilist õudust, asetades tegevuse Tartu linnaruumi ja selle varjatud kihtidesse. Iga jutt raamatus mõjub justkui iseseisev lugu, ent neid ühendab ühine atmosfäär – argine maailm, mis hakkab järk-järgult pragunema, paljastades lugejale sügavamad, sageli seletamatud kihistused. Tuntud paigad muutuvad kummastavateks ja ootamatult ähvardavateks, kui tegelased puutuvad kokku nähtamatu ja hääletu hirmuga, mis tungib nende ellu ootamatul ja paratamatul viisil. Mõnes loos on keskmes üksik inimene, teises terve tänav või ühiskonnakiht, ent kõigis neis pulbitseb aimatav, ent tabamatu ärevus.

Voolaid kasutab kirjutamisel minimalistlikku ja tihedat keelekasutust, kus pinget ei looda mitte veriste sündmustega, vaid õhkkonna kaudu. Lugejat ei hoita distantsil, vaid lastakse tema meelel ekselda koos tegelastega udustel tänavatel, vanades majades ja unenäolistel piirilülitustel, kus reaalsus muutub mitmetähenduslikuks. Novellide tegevus hargneb Tartus, ent tegu pole traditsioonilise linnakirjandusega – pigem on Tartu siin paigaks, kus aeg võib seiskuda, mälestused kõlavad vastu ja argipäeva pragudest võib ilmuda midagi, mis on kaugel tavalisest. Fantaasia ja tegelikkus segunevad, jättes lugeja tihti teadmise ja kahtluse vahele.

Juhan Voolaid on eesti autor, kes on kirjutanud nii lasteraamatuid, novelle kui ka linnalugusid. Tema kirjutamislaadis on tunda huvi linna ajaloo ja selle varjatud lugude vastu, ent ka oskust neid ühendada tänapäevase tundekeelega. „Tartu õuduskaupmees” esindab tema tumedamat ja eksperimentaalsemat külge, olles samas selgelt juurdunud kohalikku keskkonda. See on raamat neile, kes otsivad ebatavalist pilku tuttavale linnale ja soovivad lasta end viia lugudesse, mis jäävad mõtetesse ka pärast viimase lehekülje sulgemist.