Valitud luuletused

„Valitud luuletused” on Juhan Sütiste loomingu koondkogu, mis ilmus 1946. aastal ning esindab läbilõiget tema luuleteest, alates varasest impressionistlikust looduslüürikast kuni ühiskondlikult laetud ja isamaaliste motiivideni. Kogumikus sisalduvad tekstid kajastavad Sütiste poeetika mitmekesisust: ta oskas vaadelda loodust vaikse tundlikkusega, ent samal ajal väljendada tugevat sotsiaalset närvi ja rahvuslikku eneseteadvust. Luuletused peegeldavad nii isiklikke tundeseisundeid kui ka laiemat ajaloolist konteksti, milles autor elas ja kirjutas — olgu selleks siis Vabadussõja järgse Eesti vaimsus, 1930. aastate poliitiline rahutus või Teise maailmasõja mõjud.

Kogumik on koostatud viisil, mis toob esile nii temaatilise kui ka vormilise arengu. Varasemates tekstides domineerib melanhoolne ja looduslähedane meeleolu, kus looduskujutused kannavad sageli sügavamat eksistentsiaalset tähendust. Hilisemates luuletustes tõusevad esile kodumaa-armastus, ühiskondlik vastutus ja traagiline ajataju, mida iseloomustab napp ja jõuline sõnakasutus. Sütiste oskus liita lihtne rahvalik väljenduslaad sisemise pingestatusega muudab tema luule kergesti loetavaks, kuid samas mitmetasandiliseks. Kogumik annab hea ülevaate tema loomingulisest küpsusest ning jäädvustab autori hääle kui ühe olulisema 20. sajandi eesti luuletaja seas.

Juhan Sütiste (1901–1945) oli eesti luuletaja ja dramaturg, kelle looming jäi ajaliselt kahe maailmasõja vahele ning kandis endas tugevaid rahvuslikke ja eetilisi impulsse. Ta töötas nii ajakirjaniku kui ka teatritegelasena ning oli tegev Eesti sõjaajaloo jäädvustamisel. Tema loomingut iseloomustab emotsionaalne sügavus ja ajalooline tundlikkus, mis ühendavad isikliku ja kollektiivse kogemuse. Sütiste suri Teise maailmasõja lõpus sõjavangina, mistõttu omandab tema luulekogumik „Valitud luuletused” ka postuumse austusavalduse tähenduse, olles jäädvustus ühe katkenud, ent mõjuka loometee järeltundena.