Poeemid

Juhan Smuuli Poeemid koondab pikemaid värsivorme, kus jutustamine ja lüüriline väljendus liiguvad kõrvuti. Tekstides on ühendatud isiklik kogemus ja ühiskondlik vaatlus, kuid mitte otsese hinnangu ega seisukohavõtu kaudu. Poeemid kujutavad sageli teekonda, kas ruumilises, ajalises või sisemises mõttes, kusjuures liikumine ei vii alati sihiliku lõpu või lahenduseni. Smuul ei rõhuta emotsiooni ega konfliktset vastasseisu, vaid laseb mõttel ja kujundil kulgeda oma rütmis.

Teosed kasutavad jutustavat joont, mis põimib üksikmotiivid laiemasse käsitlusse, kuid ei purusta nende algupärast lihtsust. Maastik, inimesed ja sündmused moodustavad kihi, mille all liiguvad vaiksemad, vähem nähtavad tähendused. Smuuli keel väldib keerukust ja püüdlikkust, jäädes selgeks ja rütmiliselt jälgitavaks. Poeemid ei paku valmisvastuseid ega püüdle lõpplahenduse poole, vaid kujutavad liikumist ja peatust, vaatlemist ja möödumist, milles iga katkestus ja kõrvalepõige on osa tervikust.