Muhu monoloogid

Juhan Smuuli „Muhu monoloogid“ on isikupärane ja elutark teos, kus autor segab dokumentaalsust, mälestusi ja kujundlikku proosat. Tekstide keskmes on Muhu saar, selle inimesed, loodus, argipäev ja ajalugu – kõik see, mida Smuul isiklikult tundis ja koges. Monoloogidena esitatud osad ei ole otseselt jutustused ega esseed, vaid pigem sisekaemused ja kirjanduslikud mõtisklused, kus autor peab dialoogi lugejaga, iseendaga ja saare eluoluga. Need tekstid avavad Muhu maailma läbi isikliku vaatenurga, täis huumorit, nukrust ja kahetisi tundeid kodukoha suhtes.

Raamatu keel on voolav ja mitmekihiline – Smuul kasutab muhedat rahvalikku tooni, ent põimib sellesse ka kultuurilisi vihjeid, sotsiaalkriitikat ja filosoofilisi tähelepanekuid. Ta räägib kohalike inimeste harjumustest, ajaloolistest murrangutest, looduse rütmidest ning sellest, kuidas väikeses kogukonnas peegelduvad suured ühiskondlikud muutused. Samas ei püüa ta romantiseerida saareelu; tema kujutused on sageli kaine pilguga nähtud, ehkki soojuse ja empaatiaga kirjutatud. „Muhu monoloogid“ ei järgi kindlat jutustavat struktuuri, vaid moodustavad justkui vaba assotsiatsioonide voolu, mis peegeldab mõttelisi rännakuid ajas ja ruumis.

Juhan Smuul (1922–1971) oli üks 20. sajandi mõjukamaid eesti kirjanikke, tuntud nii oma merereisidel põhinevate reisikirjade kui ka näidendite ja luule poolest. Ta sündis ja kasvas üles Muhus, mis kujundas tema maailmapilti ja loomingulist ainest kogu elu jooksul. Smuuli keel on rikkalik ja ilmekas, sageli humoorikas, aga samas täis sügavat elutunnetust. „Muhu monoloogid“ kuulub tema hilisema loomeperioodi isiklikumate teoste hulka ning pakub ainulaadset pilku autori sisemaailma ja kodusaare olemusse.