Juhan Smuul

Kogumik „Juhan Smuul“ ilmus Eesti Raamatu kirjastuses 1976. aastal ning koondab valikut kirjaniku loomingust, pakkudes lugejale ülevaate tema mitmekülgsest stiilist ja temaatilisest haardest. Teos sisaldab katkendeid nii Smuuli proosa- kui ka luuleloomingust, hõlmates esinduslikke osi tema tuntuimatest töödest, sealhulgas reisikirjadest ja satiirilistest paladest. Kogumiku eesmärk on olnud tutvustada Smuuli erinevaid loomeperioode ning iseloomulikke žanrivalikuid, andes edasi nii tema merelise elutunnetuse, ühiskonnakriitilise vaate kui ka rahvaliku huumori. Tegu on tüüpilise nõukogude-aegse autoriportreeraamatuga, milles isiklik looming sulandub ideoloogilise ajastu konteksti.

Valitud tekstide kaudu joonistub välja Smuuli kui tugeva karakteri ja selge väljenduslaadiga autori pilt. Tema keelekasutus on maalähedane, rütmiline ja sageli anekdootlik, mistõttu kõnetab see lugejat vahetult ja kujundlikult. Raamatu üheks teljeks on side merega – olgu siis kalurite elu kujutamine või kaugematele vetesse viivad reisikirjad –, kuid sellest samavõrd tähtis on ka inimene ise: tema argipäev, isepäisus ja oskus maailmaga hakkama saada. Kogumikus võib kohata nii poeetilisi mõtisklusi kui ka teravmeelseid sõnavõtte, mis teevad Smuuli tekstid äratuntavalt tema omaks. Samas on valikus tajutav ka ajastule iseloomulik ideeline tonaalsus.

Juhan Smuul (1922–1971) oli üks tuntumaid eesti nõukogude perioodi kirjanikke, kelle looming ulatus reisikirjadest satiiri ja luuleni. Ta tegutses ka Eesti NSV Kirjanike Liidu juhina ning oli mitmel viisil seotud toonase kultuurielu institutsioonilise korraldusega. Tema teosed saavutasid laia populaarsuse, kuid kandsid sageli ideoloogilist tellimust või sobitusid kehtiva maailmavaate piiridesse. Vaatamata sellele suutis Smuul oma tekstides säilitada isikupära, huumorit ja head keelelist vaistu. 1976. aastal ilmunud kogumik pakub tagasivaatavat pilku tema loomingule ja tähistab ühtlasi tema positsiooni eesti kirjandusloos.