Mineviku mustad kastid. Perestroika laborandi mälestused

“Mineviku mustad kastid” kõneleb Nõukogude võimu viimasest kümnendist, 1980. aastatest. Kui lõppes järgmise kümnendi esimene, 1991. aasta, oli Eesti taasiseseisvunud riigina juba ÜRO täieõiguslik liige. Tee selleni oli aga pikk ja vaevarikas. Eesti iseseisvust valmistasid ette paljud inimesed erinevatest tegevusvaldkondadest, kes tihtipeale üksteise ettevõtmistest ei teadnudki. Mingil ajahetkel sulandusid kõigi nende püüdlused, taotlused ja pingutused ühte ning viisid seaduspärase tulemuseni.
1980. aastate lõpul nimetati Eestit Nõukogude Liidus välja kuulutatud perestroika laboratooriumiks. Seetõttu võib käesolevat raamatut nimetada ühe laborandi märkmeteks. Autori huvi- ja tegevusalasse kuulusid eelkõige majandusuuendused, millega Eesti jõudis tüki maad kaugemale kui tema saatusekaaslased impeeriumis. Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel andis saadud innovatsioonikogemus meile olulise edumaa teiste endiste liiduvabariikide ees ja aitas kujundada Eesti “edulugu” üleminekul käsumajandusest turumajandusse.££Juhan Sillaste (s. 1943) osales aktiivselt 1980. aastate majanduselu uuendamises nii Eestis kui ka NSV Liidus, lüües kaasa mitmetes mõjukates komisjonides ja ettevõtmistes. Seega oli autoril võimalus oma silmaga mitte ainult näha, vaid ka ise suunata uuendusi, millega Eestil õnnestus “sotsialismimaade kogemuste tundmaõppimise ja kasutuselevõtmise” egiidi all saavutada edumaa teiste liiduvabariikidega võrreldes. Lisaks põhjalikule ülevaatele 1980. aastate nõukogude majanduse mehhanismidesse on Sillaste mälestusraamatu näol tegu põneva sissevaatega toonasesse ühiskonda ja selle juhtimise telgitagustesse. Majandusuuenduste ühe peamise ideoloogi silme läbi pakub raamat teavet Eesti esimeste kooperatiivide loomisest, katsest reformida palgasüsteemi, IME-st, laulva revolutsiooni aegsetest kiiretest muutustest, jõudes viimaks välja 1990. aastate alguse pöördelistesse aegadesse.