Värviline mõte. Lugusid ja laaste

Juhan Saare teos „Värviline mõte. Lugusid ja laaste“ on vaimukas ja tähelepanelik pilguheit elu igapäevasusse, kus väikestest juhtumitest ja inimestest saavad üldistused, mõttekillud ja miniatuursed maailmapildid. Raamat koosneb lühivormidest – lühipaladest, anekdootlikest lugudest, mõtisklustest –, milles autor seob teravmeelsuse ja keelelise elegantsi igapäevaste tähelepanekutega. Tekstid varieeruvad oma toonilt: kord vallatult mängulised, kord pisut melanhoolsed, ent alati täpselt jälgivad. Saar on meister argise huumori ja filosoofilise mõtteteravuse ühendamises, kirjutades nii inimesest kui nähtusest viisil, mis jätab lugejale alati ruumi kaasa mõelda.

Lood on enamasti lühikesed, sageli napilt poolele leheküljele mahtuvad, kuid sisaldavad sügavat tähendust. Neis käsitletakse suhteid, tööd, eluolu, loodusvaatlusi ja sotsiaalseid olukordi, kuid mitte üleolevalt või moraliseerivalt – pigem soojalt mõistvalt ja tähelepanelikult. Mõned tekstid lähenevad aforismile või esseepalale, teised meenutavad elulisi juhtumisi, mis on saanud alguse näiteks tänaval kuuldud repliigist või kummalisest kokkusattumusest. Väljenduslaad on tihti kujundlik ja kujundirikas, rõhudes keelelisele mängulisusele. Saar ei räägi suurtest ideedest suurte sõnadega, vaid väikestest asjadest viisil, mis muudab need oluliseks.

Juhan Saar (1920–1995) oli eesti ajakirjanik ja humorist, kelle sulest ilmus aastakümnete jooksul hulgaliselt lühivorme, följetone ja tähelepanekuid erinevates perioodikaväljaannetes. Tema loomingule oli iseloomulik tabav keelekasutus, oskus märgata inimlikke iseärasusi ning neid sõnaliselt nõtkelt edasi anda. „Värviline mõte“ on üks esimesi tema esseelise ja laastulise proosa koondkäsitlusi, mis kinnitas tema kohta eesti lühiproosa viljelejana. Tegemist on raamatuga, mille juurde saab ikka ja jälle tagasi pöörduda, leidmaks mõnd mõtet, mis tundub ühtaegu lihtne ja täpne – just nagu elu ise.