Värviline mõte. Lugusid ja laaste

Seitsmevenna-päeva pikne
Tol suvel rippus leitsak raskelt maa kohal. Põud põletas põldusid, heljus heinamaal ja süütas soid. Kaeral kolletas kõrs enneaegu ja karjamaal muutus rohi karedaks nagu tema järele asjatult ahmiva lehma keel.
Isa käis mureliku näoga ringi, takseeris taevast ja vaatas vilja. Kaevust kadus viimanegi veetilk. Meie kaks kassi - vöödiline Suurik ja väike hall Rotu - lamasid päevade kaupa aida all ning muutusid nii laisaks, et hiired oleksid neil julgesti võinud sabad ära viia. Ja siis saabuski seitsmevenna-päeva pikne.
Sel hommikul ajasime karja nagu tavaliselt Alttoa taha metsa. Otse meie aia all madalas jõekäärus oli küll põuast hoolimata lopsakas rohi, kuid isa hoidis seda nagu silmatera. Sellepärast me käisimegi karjaga metsas. Ja meile - Endale ja mulle - see meeldis. Lehmadele kah vist meeldis. Hommikupoolikul otsisid nad taga jänesekapsaid ...