Valge tee kutse ja teisi lavatekste 1980-2005

Juhan Saare kogumik „Valge tee kutse ja teisi lavatekste 1980–2005“ koondab ligi veerandsajandi jooksul kirjutatud näidendeid, mis annavad hea ülevaate autori dramaturgilisest laadist ja temaatilisest haardest. Tegemist on tekstidega, mis ulatuvad filosoofilisest mõtisklusest argihuumorini, peegeldades Eesti ühiskonna muutumist ning inimese sisemaailma pingeid ajas ja ruumis. Lavatekstid liiguvad eri žanrites ja vormides – leidub nii lühemaid stseene kui ka mahukamaid näitemänge, mille ühine nimetaja on autori huvi eksistentsiaalsete küsimuste, keele ja inimese identiteedi vastu.

„Valge tee kutse“ kui kogumiku nimitekst tähistab motiivi, mis kordub ka mitmes teises näidendis – kutse minna edasi, jätta midagi maha, otsida midagi nähtamatut ja vaevu sõnastatavat. Saar kasutab keelt lakooniliselt ja täpselt, jättes ruumi tõlgendusele ning lavastaja ja näitleja loomingule. Tema tegelased on sageli äärealade inimesed – üksikud, tõrjutud või sisemiselt lõhestunud –, kes peavad dialoogi nii iseenda kui ümbritseva maailmaga. Samas ei puudu tekstidest mängulisus ja olukordade absurdsus, mis loob huvitava pinge realistliku ja sümbolistliku teatri vahel. Mõned näidendid peegelduvad otseselt oma aja ühiskondlikku olukorda, teised keskenduvad ajatumatele, sisemistele dilemmadele.

Juhan Saar on eesti näitekirjanik ja esseist, kelle loomingule on iseloomulik analüütiline süvenemine inimese sisemisse dünaamikasse ja sotsiaalsesse positsiooni. Tema lavatekstid ei püüa meeldida, vaid kutsuvad mõtlema, kaasa elama ja küsima. „Valge tee kutse ja teisi lavatekste 1980–2005“ on väärtuslik kogumik nii teatrihuvilistele kui ka kirjanduse ja kultuuriloo uurijatele, pakkudes võimalust jälgida ühe autori arengut läbi eri kümnendite ning tema mõttemaailma peegeldumist lavalises keeles.