Ma langesin esimesel sõjasuvel. Fragmentaarium

„Ma langesin esimesel sõjasuvel. Fragmentaarium“ on Juhan Peegli teos, mis kujutab Eesti territoriaalkorpuse traagilist lugu Teise maailmasõja algusaastatel. Keskmesse on asetatud nooruk Jaan Tamm, kes räägib lugejale oma saatuse läbi surma ja teispoolsuse perspektiivi. Ta lamab Pihkvamaa mullas, olles juba langenud, kuid tema hääl jutustab edasi sellest, kuidas möödusid viimased kuud ja milline oli tema kaaslaste tee. Raamat ei käsitle ülejooksmist ega reetmist, vaid inimeste saatuseid, kellele langes osaks hukule määratud roll suurriikide kokkupõrkes.

Teose struktuur on fragmentaarne, koosnedes episoodidest, mis seovad isiklikke läbielamisi laiemate ajalooliste sündmustega. Jutustaja hääl teab juba tulevikku ja toob lugejani paradoksaalseid elukäike: mõni langenud lahingus, mõni sattus pärast sõda kolhoosi esimeheks või parteitöötajaks. Nii koondub siia pilt põlvkonnast, kellele oli määratud sõja ajal kannatada ja pärast sõda elada ellujääjate süütunde või poliitiliste kompromissidega. Raamat avab sõjakoleduste kõrval ka inimliku püüde mõista oma saatust ja leida kohta suurema ajaloo keerises.

Juhan Peegel (1919–2007) oli eesti kirjanik, ajakirjanik ja folklorist, kelle loomingus on oluline koht sõja- ja mälestusainestikul. Ta võitles Teises maailmasõjas ning tema isiklik kogemus andis ainest mitmele proosateosele, milles ta käsitles sõja mõju inimese elule ja rahva mälule. Peegel oli ka pikaajaline Tartu Ülikooli õppejõud ja eesti ajakirjanduse ajaloo uurija. Tema teosed seovad isiklikku läbielatut kollektiivse kogemusega, andes edasi nii ajaloolist kui ka moraalset mõõdet, mis on mõjutanud eesti kultuurilist eneseteadvust.