Rukkivihud rehe all. Valimik luuletusi

„Rukkivihud rehe all“ on Juhan Liivi luulevalimik, mis toob esile selle erakordse eesti luuletaja loomingu põhituumad – vaikuse ja üksinduse, kodumaa ja loodusläheduse, sisemise valu ja vaimse selguse. Koostatud 1964. aastal, annab kogumik hea ülevaate Liivi luule sisemisest arengust ja temaatilisest mitmekihilisusest. Siin leidub nii tema tuntumaid tekste, nagu „Ta lendab mesipuu poole“, kui ka vähem loetud, ent sisult kõnekad luuletused, mis peegeldavad luuletaja haprat vaimu ja teravat taju. Tegu ei ole juhusliku valikuga, vaid hoolikalt kureeritud koguga, kus iga tekst loob silla Liivi sisemaailma ja selle ajastu Eesti ühiskonna vahele.

Liivi luule on mõistetav ja ligipääsetav, kuid samas kihiline ja tundlik. Tema tekstides puudub retooriline ülepakutus; need on napisõnalised, aga sisult sügavad. Luulekogus korduvad motiivid loodusest – rukkipõllud, metsad, linnud, vaikus –, mis kõlavad kui elu ja kaotuse, lootuse ja igatsuse sümbolid. Paljud tekstid kannavad endas üksildust ja haigusest tulenevat pinget, kuid neis on ka valguse ja selguse hetki. Kodumaa mõiste Liivi loomingus ei piirdu füüsilise paigaga, vaid ulatub vaimsesse ja eetilisse plaani – see on koht, kuhu kuuluda, isegi kui sinna jõudmine on valulik.

Juhan Liiv (1864–1913) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik, kelle loomingust on kujunenud osa rahvuslikust kirjanduslikust alateadvusest. Tema elu jäi lühikeseks ja vaevatusse, kuid tema tekstid on jäänud kestma tänu oma poeetilisele selgusele, siirusele ja inimliku haavatavuse julgusele. „Rukkivihud rehe all“ on üks neist väljaannetest, mis hoiab Liivi luulet elus mitme põlvkonna jaoks, pakkudes lugejale vaikset, ent tähendusrikast kohtumist eesti kirjanduse ühe mõjukaima häälega.