Imelik peegel. Eesti muinasjutt

Juhan Kunderi muinasjutt „Imelik peegel” kuulub eesti muinasjutuvara klassikasse ning toob lugejani loo kuningast, tema kolmest pojast ja salapärasest esemest, millel on eriline vägi. Jutustuse keskmes on imepeegel, mis annab sündmustele uue pöörde ja seab tegelased silmitsi olukordadega, kus tuleb teha valikuid, näidata üles vaprust ja tarkust. Teos järgib rahvajuttudele omast struktuuri, kus kangelased pannakse proovile, ning loo käigus kujunevad välja väärtused ja õppetunnid, mis on olulised nii noorele kui ka vanemale lugejale. See on lugu, milles seiklus, maagia ja õpetlikkus põimuvad üheks tervikuks.

Muinasjutt pakub mitmekülgseid tähendusi. Kuningapoegade erinevad teod ja valikud toovad esile inimlike omaduste paleti, mille seas on nii vaprus kui ka nõrkus, ausus ja ahnus. Imelik peegel kui sümbol rõhutab, et maailmas on asju, mida ei saa mõista pelgalt välise järgi – oluline on see, mida inimene enda sees kannab. Selliste lugude kaudu on rahvapärimus andnud edasi elutarkust, mis ulatub kaugemale konkreetsetest sündmustest, kõnetades ka tänapäeva lugejat. Raamatu illustratsioonid ja tänapäevane väljaanne teevad loo ligipääsetavaks uutele põlvkondadele, säilitades samas rahvajutu ajatuse.

Juhan Kunder (1852–1888) oli eesti kirjanik, õpetaja ja rahvusliku liikumise tegelane. Ta on tuntud nii oma luule, näidendite kui ka muinasjuttude poolest, millest paljud on saanud klassikaliseks osaks eesti lastekirjanduses. Kunderi loomingus on olulisel kohal rahvavalgustuslik ja õpetlik aspekt, mille kaudu ta soovis kujundada noorte lugejate maailmapilti ning tugevdada rahvuslikku eneseteadvust. Tema muinasjutud, sh „Imelik peegel”, on jäänud kestvaks näiteks sellest, kuidas rahvapärimuse motiive on võimalik siduda kirjandusliku vormiga, luues lugusid, mis on mõistetavad ja tähenduslikud veel aastakümnete möödudes.