Pombi ja siukuningas

„Pombi ja siukuningas“ koondab Juhan Jaigi loomingut, mis ammutab ainest rahvalikust maailmapildist, müütilistest olenditest ja maainimese kujutlusvõimest. Kogumikku kuuluvad lood moodustavad eraldiseisvaid, kuid vaimselt seotud tervikuid, milles argipäev põimub seletamatuga. Pombi-nimeline tegelane on üks neist, kes viib lugeja läbi maailmade, kus elavad tondid, vaimud, metsikud jõud ja kummalised olendid. Jaik ei kirjelda neid kui pelgalt fantaasiategelasi, vaid asetab nad osaks ümbritsevast keskkonnast ja inimmõistmise piiridest. Tema lood toimivad kui rahvajutustuse jätk, milles maailm ei jagune selgelt reaal- ja ulmemaailmaks, vaid moodustab pideva üleminekuvälja.

Autor toetub keelele, mis jäljendab kõnekeelset väljendusviisi, hoides lähedust Lõuna-Eesti murretega, mis lisab lugudele omapära ja ajalist paigutust. Palad ei järgi kindlat jutustamisstruktuuri, vaid avanevad episoodidena, milles tegelaste kohtumised seletamatuga jäävad sageli lõpuni lahtiseks. Siukuningas, üks pealkirjas esile tõstetud tegelasi, kehastab mingit üleloomulikku jõudu, mille ees inimene ei ole vastand, vaid osa suuremast süsteemist. Kogumik ei paku valmis seletusi, vaid loob ruumi lugemisele, milles kogemus ja teadmatus eksisteerivad kõrvuti. Lood jäävad tihti lõpetamata või tõlgendatavateks, mis vastab nende päritolule rahvajuttudena, mida iga põlvkond on edasi jutustanud omal moel.

„Pombi ja siukuningas“ sobitub Jaigi varasema loomepärandiga, jätkates tema soovi jäädvustada eestikeelse folkloori kujutlusmaailma. Raamat ei toimi pelgalt meelelahutusena, vaid peegeldab seda, kuidas inimesed on läbi aegade püüdnud seletada nähtamatut ja tundmatut. Jaik ei aseta ennast looja või õpetaja rolli, vaid laseb häältest ja juttudest kujuneda mingi teistsuguse, ajavälise tegelikkuse, milles arhailine mõtteviis on alles ning elujõuline.