Kättemaks

Juhan Jaigi romaan „Kättemaks“ viib lugeja mustlaste elu ja kommete juurde, pakkudes sissevaadet kogukonda, mida eesti kirjanduses on harva kujutatud. Teos ilmus esmakordselt 1934. aastal ning kuulub autori loomingulisse pärandisse, kus argised lood põimuvad sageli müstiliste ja saatuslike elementidega. Romaani keskmes on mustlaste rändurielu – pidev liikumine, rõõmud ja mured, õnne ja ebaõnne vaheldumine. See kirev taust loob põneva ja pingelise õhkkonna, kus inimlikud kirgede ja kättemaksuiha motiivid saavad erilise tähenduse.

Lugu kulgeb dramaatilise sündmustiku kaudu, mille käigus kerkib esile Prinnu nimeline tegelane. Tema otsus astuda kättemaksusamm toob kaasa ootamatu pöörde, mis annab romaanile traagilise ja samas üllatusliku lõpu. Jaik kasutab oma jutustuses rahvaliku jutuainese ja müstilise meeleolu kõrval realistlikke detaile, mis toovad tegelaste elu ja käitumise lugejale lähedale. Nii kujuneb „Kättemaks“ teoseks, kus inimlike kirgede kujutamine on seotud saatuslike juhuste ja ettearvamatu õnnega, andes romaanile ajastutruu, kuid samas ajatult kõnetava kõla.

Juhan Jaik (1899–1948) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik, keda peetakse üheks algupärase müstilise proosa rajajaks Eestis. Tema loomingusse kuuluvad nii jutustused kui ka romaanid, milles olulisel kohal on rahvapärimus ja müstilised motiivid. Jaigi stiilile on iseloomulik lihtne ja poeetiline väljendusviis, mis põimib realistliku ainestiku ja fantaasia. „Kättemaks“ on näide tema oskusest avada lugejale seni vähe käsitletud eluilminguid, sidudes need üldinimlike tunnete ja kirgede kujutamisega. See romaan kuulub tema olulisemate tööde hulka, mis kinnistavad Jaigi rolli eesti kirjandusloos.