Kaarnakivi

Juhan Jaigi kogumik „Kaarnakivi. Valimik tondi- ja loomajutte” koondab kirjaniku rahvapärimusest inspireeritud lugusid, mis on mõeldud keskmisele ja vanemale koolieale. Teos toob lugeja ette fantaasiamaailma, kus elavad kõikvõimalikud olendid: naksikesed, tondipojad, sänid, pärglid ja poolpuraskid. Autor loob neile tegelastele omaette elu ja omapära, kasutades keelt, mis on ühtaegu mänguline ja muhe. Ka pealkirjas esinev kaarnakivi kui müstiline ese ei ole esitatud liiga tõsises võtmes, vaid pigem väikese muigega, mis muudab lood kättesaadavaks ja nauditavaks ka noorele lugejale.

Jutud raamatus on ehitatud üles rahvajuttude traditsioonile tuginedes, kuid Jaik annab neile oma isikupärase värvingu. Tema lood on täis huumorit, ootamatuid pöördeid ja muinasjutulist loogikat, mis laseb fantaasial vabalt lennata. Samas on teose taustal alati tunda ka õpetlikku joont – jutud toovad esile inimlikke väärtusi, nagu ausus, vaprus ja nutikus, ning hoiavad elus sidet rahvapärimuse ja muistse maailmapildi vahel. Seeläbi ei ole „Kaarnakivi” pelgalt meelelahutus, vaid ka osa eesti folkloori ja kirjanduse järjepidevusest, mis kõnetab erinevaid põlvkondi.

Juhan Jaik (1899–1948) oli eesti kirjanik, kes on tuntud eelkõige oma rahvapärimusele tuginevate juttude ja legendide poolest. Ta kogus ja kirjutas ümber lugusid, milles põimuvad fantaasia ja talupoeglik maailmataju, luues nõnda omanäolise kirjandusliku pärandi. Jaigi stiil on sageli mänguline ja soe, mistõttu on tema lood leidnud püsiva koha eesti lastekirjanduse klassikas. „Kaarnakivi” on üks neist kogumikest, mis näitab hästi tema oskust siduda rahvajuttude pärandit kirjandusliku väljenduslaadiga, pakkudes nooremale lugejale põnevat ja omanäolist lugemiselamust.