Kristiani teismeaastad

Soome menukirjaniku Juha Vuorineni romaan „Kristiani teismeaastad“ jätkab peategelase Kristianin eluloo jälgimist, tuues lugejani peatüki noore mehe elust, mis on täis segadust, eneseotsinguid ja groteskset huumorit. Kui varasemates osades on kujutatud Kristianit kui probleemset last, siis nüüd astub ta juba teismeikka, kus ees ootavad esimesed kokkupuuted täiskasvanuelu absurdsuse, kehaliste muutuste ja kummaliste sotsiaalsete olukordadega. Raamat ei järgi selget sihijoont, vaid koosneb episoodilistest pildikestest, mis annavad edasi peategelase sisemaailma ja tema vaateid ümbritsevale. Huumor ja keeleline mängulisus loovad olukordi, mis on ühtaegu piinlikud ja äratuntavad.

Teos jätkab Vuorineni omalaadset traditsiooni kujutada tegelaste kaudu igapäevaelu groteskses võtmes, heites nalja nii ühiskondlike normide kui perekondlike rollide üle. Kristiani suhe oma vanematega, kooli, keha ja tüdrukutega on täis äärmusi ja äpardusi, mis sunnivad teda kohanema või põgenema. Autor kasutab tihti liialdatud kujundeid ja olukordi, mille kaudu ilmneb teismelise maailmatunnetuse naiivsus, aga ka siirus. Lugejat ei kutsuta mitte ainult kaasa naerma, vaid ka tundma äratundmisrõõmu või ebamugavust – mõlemad on osa Vuorineni jutustamislaadist. Teksti läbib teadlik labasus, mis mängib piiril, kuid ei ürita olla solvav, vaid peegeldab nooruki vaatenurka, mis alles otsib eneseväljenduse ja sotsiaalse sobivuse piire.

Juha Vuorinen (sündinud 1967) on Soome kirjanik, ajakirjanik ja raadiohääl, kelle nimi sai tuntuks eelkõige oma eneseiroonilise ja ropu huumoriga palistatud raamatutega. Tema tuntuim teos on „Joomahullu päevaraamat“, mis pani aluse mitmeosalisele sarjale, mille kõrvalharudena on sündinud ka Kristiani tegelaskujule keskenduvad lood. Vuorineni stiili iseloomustab kiire tempo, suuline laad ja ausalt robustne huumor, mis on leidnud eriti suurt poolehoidu Soome ja Eesti lugejate seas. „Kristiani teismeaastad“ jätkab seda joont, pakkudes lugejale vahelduseks ilukirjandusele midagi otsekohesemat ja elulisemat, ent siiski läbimõeldult kirjutatut.