Joomahullu päevaraamat. Tulba-ahv 2. osa

Juha Vuorineni „Joomahullu päevaraamat. Tulba-ahv“ on jätk menukale satiirilisele romaanile „Joomahullu päevaraamat“, kus peategelane, isikliku elu laiali lagunenud ja alkoholi keskele takerdunud mees, jätkab oma pööraselt ausat ja eneseirooniast tulvil päeviku pidamist. Teose teine osa viib lugeja veelgi sügavamale joomahullu maailma, kus koomika ja traagika vahelduvad kiiresti, luues pildi inimesest, kes küll libiseb läbi elu põhjalike eksistentsiaalsete küsimusteta, kuid ei suuda samas põgeneda iseenda eest.

Päevikuvormis esitatud tekst on intensiivne ja rütmikas, täis suupäraseid, kohati labaseid, kuid teravmeelseid tähelepanekuid elu jaburuse ja ühiskondlike normide kohta. Peategelase sisemonoloog on segu bravuurist, üksindusest ja enesepettusest, mille alla on peidetud sügavam tühjus. Samas ei kao täielikult lootus – või vähemalt teatud rahu leppida sellega, et elu ei pea olema mõistlik ega korralik, vaid lihtsalt elatav. Lugu jätkub pidude, kainenemiskatsete, absurdsete olukordade ja juhuslike kohtumiste kaudu, mis pakuvad lugejale nii äratundmist kui ka distantseeritud muiet.

Juha Vuorinen (sünd. 1967) on Soome kirjanik ja kolumnist, kelle looming põhineb sageli autobiograafilistel motiividel ning vaimukal sotsiaalsel kriitikal. „Joomahullu päevaraamat“ ja selle järg „Tulba-ahv“ on saanud kultusstaatuse oma otsekohese keelekasutuse ja ebatraditsioonilise kangelase kaudu. Vuorineni stiili iseloomustab tempokas jutt, keeleline mängulisus ja võime tasakaalustada labasust sügavama alltekstiga. „Tulba-ahv“ ei paku lunastust ega õpetlikku moraali, kuid näitab inimest ehedalt – komistamas, püherdamas ja omal moel edasi minemas.