Pedro Paramo

Juan Rulfo romaan „Pedro Páramo“ on Ladina-Ameerika kirjanduse klassikasse kuuluv teos, mis ilmus eesti keeles 1979. aastal kirjastuse Perioodika väljaandena. Lugu algab peategelase Juan Preciado teekonnaga oma ema soovil Comala nimelisse külla, et leida üles oma isa Pedro Páramo. Ent juba algusest saab selgeks, et see teekond ei ole pelgalt füüsiline, vaid muutub kiiresti painajalisteks rännakuteks elu ja surma piiril. Comala, mis esmapilgul näib unise ja tolmuse paigana, osutub varjudega asustatud linnaks, kus elavad surnud räägivad, sosistavad ja meenutavad oma elu. Juan Preciado kohtab inimesi, kes on ammu lahkunud, kuid kelle lood ja kannatused ei ole unustusse vajunud.

Romaan on üles ehitatud fragmenteeritud ja kihilise narratiivina, kus aeg ja reaalsus põimuvad, tegelased segunevad ning piir elava ja surnu vahel hägustub. Rulfo loob oma lüürilises ja samas nappide vahenditega kirjutatud tekstis atmosfääri, mis on ühtaegu unenäoline ja ängistav. Pedro Páramo ise on Comala kunagine mõisnik ja despoot, kelle võim ja julmus on jätnud sügava jälje kogu kogukonnale. Tema tegelaskuju on korraga müütiline ja inimlik – valitseja, isa, armastaja ja mahajätja. Romaan ei järgi klassikalist süžeeliini, vaid liigub assotsiatiivsete mälestuste, dialoogide ja monoloogide kaudu, mis nõuab lugejalt keskendumist ja valmisolekut rännata teksti sees samamoodi, nagu Juan rändab läbi Comala.

Juan Rulfo (1917–1986) oli Mehhiko kirjanik ja fotograaf, keda peetakse üheks mõjukaimaks Ladina-Ameerika 20. sajandi proosakirjanikuks. Tema loominguline pagas on napp, ent mõjukas: lisaks „Pedro Páramole“ ilmus temalt veel novellikogu „Llanos del Llano en llamas“. Rulfo mõju ulatub kaugele — tema teoseid on peetud maagilise realismi eelkäijateks ning need on inspireerinud kirjanikke nagu Gabriel García Márquez ja Mario Vargas Llosa. Tema stiili iseloomustab nappus, kõikehõlmav vaikus ja sügavalt traagiline maailmatunnetus. „Pedro Páramo“ ei ole ainult üks Mehhiko kirjanduse tähtteoseid, vaid ka universaalne jutustus leinast, süüst ja mälust, mille kõla ei kao pärast viimast lehekülge.