Täiel määral mitte keegi. Kolm esseed

Kogumik „Täiel määral mitte keegi. Kolm esseed” koondab kolm Jossif Brodski esseed, milles autor käsitleb kirjanduse, keele ja mälu seoseid. Tekstid liiguvad isiklikust mälupildist üldisema kultuurilise ja filosoofilise arutluseni. Brodski vaatleb, kuidas kirjandus hoiab alles inimese sisekõnet, kuidas keel kujundab mõtlemist ning kuidas kirjutamine ja lugemine loovad vastupanu unustusele. Eseede vorm on vahelduv: vaoshoitud jutustus, tihe mõttekäik ja kujundlik kõrvalepõige moodustavad terviku, mis ei anna valmis vastuseid, vaid avab teemasid eri nurkadest. Autor asetab oma tähelepanekud laiemasse ajaloolisse ja kultuurilisse raamistikku, kuid jätab lugejale ruumi tõlgendamiseks.

Esseekogus kordub motiiv, et kirjandus ei ole luksus, vaid eksistentsiaalne vajadus – viis säilitada mõtte ja mälu järjepidevus. Brodski kasutab tihedat, kujundlikku keelt, kus viited antiikkultuurile, piiblitekstidele ja kaasaegsetele autoritele põimuvad isikliku kogemusega. Iga essee liigub kindla loogikaga: väide, põhjendus, kõrvalepõige ja naasmine põhiarutelu juurde. Tekstid sobivad lugejale, kes otsib keelelist täpsust ja mõttelist pinget, kus üks lause avab mitu võimalikku tähendust. Brodski ei püüa veenda loosungiga, vaid laseb sõnal ja rütmil luua koha, kus lugeja saab enda seisukoha kujundada. Nii saab kogumikust korraga kirjanduse üle mõtisklemise ja keele kui elutunnetuse instrumendi kirjeldus.

Jossif Brodski oli vene päritolu luuletaja ja esseist, Nobeli kirjandusauhinna laureaat. Ta elas suure osa oma elust eksiilis, olles sunnitud lahkuma Nõukogude Liidust, ning kirjutas nii vene kui inglise keeles. Tema loomingut iseloomustab intellektuaalne tihedus, vormiline täpsus ja sügav kultuuriline kihistus. Brodski esseed käsitlevad sageli inimese ja aja, mälu ja unustuse, keele ja mõtte suhet, ühendades isikliku kogemuse universaalse arutlusega. „Täiel määral mitte keegi” näitab teda proosakirjanikuna, kes kasutab esseed kui vaba vormi, et siduda autobiograafiline aines ja filosoofiline tähelepanek. Tema tekstid on mõjutanud nii lugejaid kui ka teisi autoreid, kinnitades tema positsiooni 20. sajandi kirjanduse oluliste häälte seas.