Leningradi graafika

„Leningradi graafika“ on Jossif Brodski varajane luulekogu, mis ilmus tema nooruspõlves ja mida tänaseks käsitletakse pigem kultuuriloolise huviväärsuse kui kirjandusliku täisväärtusteosena. See tekstide kogum, mis sai oma nime Leningradi linna argipäeva ja atmosfääri kirjeldustest, kajastab noore luuletaja katsetusi leida oma häält ning suhestuda ümbritseva maailmaga. Kogus leiduvad värsid, mille toon ja kujundid peegeldavad nõukogude-järgse sõjaaegse linna karmi miljööd, vaesust, isolatsiooni ja samas sisemist trotsi, mis oli Brodski loomingule iseloomulik ka hiljem.

Luuletustes leidub varaseid viiteid autorile omastele teemadele: üksildus, vabaduse ja väljapääsu igatsus, surma lähedus ning keele tähendus inimese identiteedi ja eksistentsi mõtestamisel. Need luuletused ei kanna veel hilisemale Brodskile omast intellektuaalset tihedust ega barokset kultuurikoodide kihistust, kuid nende joontes on juba tunda rütmitunnetust, sõnakasutuse täpsust ja tähelepanu argireaalsuse detailidele. Leningrad kui ruum on siin midagi enamat kui geograafiline paik – see on eksistentsiaalne taust, mis vormib subjekti mõtlemist ja tundemaailma.

Jossif Brodski (1940–1996) oli vene-ameerika luuletaja, esseist ja Nobeli kirjandusauhinna laureaat. Tema teekond kulges läbi tagakiusamiste, kohtuotsuste ja sunnitöölaagri, viies lõpuks pagulusse Ameerikasse, kus ta avaldas suure osa oma küpsemast loomingust. „Leningradi graafika“ ei kuulunud tema enda poolt hiljem tunnistatud kogude hulka, kuid annab tagasivaatena aimu noore luuletaja arengust ning sellest kultuurilisest ja ideoloogilisest ruumist, mille vastu ta oma loomingus elu lõpuni kõneles.