Salaseltsi jälil

Joseph Smith Fletcheri kriminaalromaan „Salaseltsi jälil“ kuulub klassikalise detektiivkirjanduse varasemasse pärandisse, milles süžee keskmes on mõistatuslik kuritegu ja selle järkjärguline lahendamine loogika, tähelepanu ja deduktsiooni abil. Lugu saab alguse näiliselt lihtsast juhtumist, kuid tasapisi hargneb lahti keeruline ja mitmetasandiline intriig, millesse on segatud tundmatu salaselts, isiklikud motiivid ja sotsiaalse hierarhia varjatud jõujooned. Peategelane, kelleks on tavaliselt Fletcheri loomingule omaselt kas ajakirjanik või eraviisiline uurija, satub sündmuste keskele ja võtab endale ülesandeks tõde välja selgitada.

Romaan areneb lineaarselt, ent sisaldab ohtralt tagasivaateid, vihjeid ja väikeseid detaile, millel on loo käigus üha suurem tähtsus. Tegelaskujud on tüüpilised Edwardi ajastu detektiivkirjandusele – rangelt eristuvad ühiskonnaklassid, kinnised majapidamised, perekondlikud saladused ja vaoshoitud, ent pingeline atmosfäär. Fletcheri kirjeldused on täpsed ja ajastutruud, luues tugeva miljöö, mis toetab sündmuste arengut ja pinget. Salaseltsi motiiv kui anonüümse ja mõjuvõimsa jõu kujund lisab loole teatavat müstilisust ja kujundlikku allteksti, viidates ajastu hirmudele varjatud võimustruktuuride ees.

Joseph Smith Fletcher (1863–1935) oli viljakas briti kirjanik, kelle loomingusse kuulus üle saja teose, sealhulgas rohkelt kriminaalromaane. Teda peetakse üheks varasema inglise detektiivkirjanduse esindajaks, kelle tööd eelnesid Agatha Christie ja teiste žanri suurkujude läbilöögile. Fletcheri tugevuseks oli oskus ühendada ajakirjanduslik täpsus ja kirjanduslik kujundlikkus, luues pingeid vägivalla otsese kujutamiseta. „Salaseltsi jälil“ esindab tema stiili hästi ning pakub tänapäeva lugejale sissevaadet 20. sajandi alguse krimikirjanduse maailma, kus mõistatus ja moraalne selgus on keskmes.