Lõvi

Joseph Kesseli romaan „Lõvi“ viib lugeja Aafrika savannide ja looduspargi keskele, kus metsiku looduse ilu ja oht põimuvad inimlike suhete ning väärtushinnangute keerukusega. Teose keskmes on Prantsuse päritolu looduspargiülema tütar Patricia, kelle lapsepõlv möödub Keenia rahvuspargis, loodusest ja loomadest ümbritsetuna. Eriti lähedane suhe seob teda lõviga, kelle ta on üles kasvatanud ning kellega tal kujuneb sügav, peaaegu müütiline side. Lugu areneb, kui parki saabub prantsuse ajakirjanik, kelle kaudu avanevad väljastpoolt tuleva maailma hoiakud ja eetilised dilemmad seoses looduse taltsutamise, inimsuhete ja vabaduse piiridega.

Romaan kujutab mitmekihiliselt looduse ja tsivilisatsiooni vahelist konflikti. Patricia suhe lõviga kehastab loomuomast süütust ja piiritut usaldust, ent loo arenedes muutub üha selgemaks, et metsikut loodust ei saa täielikult taltsutada ilma selle olemust muutmata. Kessel seob omavahel eksootilise keskkonna lummuse ja kultuuriliste erinevuste küsimused, asetades süžeelise raskuspunkti hetkele, mil lapsepõlve müüt ja tegelikkus põrkuvad. Olulised teemad on ka kasvamine, süütuse kaotus ja vastutus – nii looduse kui teiste inimeste ees. Lugu liigub pehme tempos, ent emotsionaalse sügavusega, mis kulmineerub vältimatus tragöödias.

Joseph Kessel (1898–1979) oli prantsuse kirjanik ja ajakirjanik, kelle loomingut iseloomustab seikluslikkus, tugevad karakterid ning sageli eksootilised keskkonnad. Ta kirjutas nii romaane, reportaaže kui stsenaariume ning kuulus Prantsuse Akadeemiasse. Kesseli loomingus põimuvad ajakirjanduslik tähelepanelikkus ja kirjanduslik tundlikkus. „Lõvi“, mis ilmus esmakordselt 1958. aastal, saavutas rahvusvahelise edu ning tõi autorile suurema tuntuse ka väljaspool Prantsusmaad. See romaan jääb tema loomingu üheks tuntumaks ja tõlgitumaks teoseks, tuues esile küsimuse, kus lõpeb loodus ja algab inimene – ning mis juhtub, kui neid piire ületada.