Inamorata. Armastatu

Joseph Gangemi romaan „Inamorata. Armastatu” põimib endasse ajaloolise tagasivaate, psühholoogilise mõistatuse ja romantilise traagika. Lugu leiab aset 1920. aastate Ameerikas, mil vaimude välja kutsumine, spiritism ja paranormaalsed nähtused olid populaarsuse tipul. Teose peategelane, noor Harvardi üliõpilane Martin Finch, saadetakse uurima kauni ja salapärase naise, Mina Crandoniga sarnaneva meediumi väidetavaid võimeid. Finchi ülesanne on kontrollida, kas naise seansid on ehtsad või lavastatud pettused. Ootuspärasest teaduslikust tööreisist kujuneb aga sisemiselt laastav kogemus, kui Martin satub lummuse ja kahtluste keerisesse, kus armastus ja tõde põrkuvad halastamatult.

Gangemi käsitleb loos oskuslikult tolle ajastu uskumusi ja teaduse kokkupõrget esoteerikaga. Romaani keskne teema on taju – mida peame tõeks, mida soovime uskuda ja kuidas meie meelte kaudu tajutav võib meid eksiteele viia. Mina-laadne meedium, kelle ümber sündmused keerlevad, on ambivalentne kuju: karismaatiline, sensuaalne ja arusaamatu, kelle motiivid jäävad lõpuni hämaraks. Finchi teekond on sama palju sisemine kui väline, sundides teda kahtlema mitte ainult uuritavas, vaid ka iseenda ratsionaalsuses ja tunnetes. Autor suudab luua intensiivse, peaaegu filmiliku atmosfääri, mis haarab lugejat esimesest leheküljest alates.

Joseph Gangemi (sündinud 1970) on Ameerika kirjanik ja stsenarist, kelle debüütromaaniks „Inamorata” osutus nii sisuliselt küpseks kui ka keeleliselt tugevaks saavutuseks. Tuntud ka oma tööde eest filmimaailmas, oskab Gangemi siduda narratiivi visuaalse detailsuse ja rütmilise pingega. Tema huvi ajalooliste ja psühholoogiliste teemade vastu annab teosele sügavuse, mis ulatub pelgast armastusloost kaugemale. „Inamorata” ei ole lihtsalt romantiline romaan, vaid kihiline uurimus kire, mõistuse ja saladuste kohtumispaigast – ajastuportree, milles vaimud ja inimesed jagavad sama ebatäiuslikku ruumi.