Salakuulaja. Lihtne lugu

Joseph Conradi teosed mängisid 20. sajandi inglise kirjanduses olulist rolli ning pakkusid eeskuju ja innustust paljudele suurepärastele kirjanikele. Austavat suhtumist Conradi teostesse on selge sõnaga väljendanud Ernest Hemingway, tema looming on mõjutanud selliseid suuri kirjamehi nagu F. Scott Fitzgerald, T.S. Eliot, Marcel Proust, Jean-Paul Sartre ja Graham Greene. Sellesama 1907. aastal ilmunud romaani “Salakuulaja” järgi tegi põnevusmeister Hitchcock 1936. aastal filmi “Sabotaaž”.Peategelane on politseiga koostööd tegev vene spioon mr Verloc, kes ühtlasi näiliselt kuulub Sohos asuvasse anarhistide liikumisse. Tegevuskoht on London, kus Verloc peab koos oma naise Winniega väikest poekest. Tõeline tegevus algab Greenwichi observatooriumile plaanitavast rünnakust, millega Verloc ja tema käsuandjad püüavad anarhiste näidata võimalikult halvas valguses. Plaan läheb aga nurja ja tagajärgede eest vastutav Verloc peab asja korda ajama, enne kui on liiga hilja. Sündmuse taga peitub enamat, kui alguses ehk tunduda võib, pealtnäha lugupeetud inimesi seostatakse vägagi tumedate tegudega. Kokkuvõttes on "Salakuulaja" äärmiselt irooniline ja pisut sarkastilinegi esitlus inimsuhete keerukusest põnevate sündmuste taustal.