Salajane kaaslane. Varjujoon

Joseph Conradi kogumik “Salajane kaaslane. Varjujoon” ühendab kaks eripärast merelugu, mis näitavad autori võimet põimida autobiograafilisi kogemusi ja sügavaid psühholoogilisi otsinguid. “Salajane kaaslane” valmis 1909. aastal ning on üks Conradi kõige intiimsemaid minavormis jutustusi. Loo keskmes on noor kapten, kes kohtub oma teisikuna mõjuva salapärase külalisega. Meri on siin vaid taust, tõeliseks sisuks on sisemine lõhestatus ja identiteedi otsing, mis on andnud teosele isegi psühholoogilise põneviku mõõtme. Jutustus tekitas juba ilmumishetkel palju vaidlusi ja on jäänud lugejaid köitma oma mitmetähenduslikkusega.

“Varjujoon” valmis 1915. aastal ning põhineb Conradi enda kogemusel, mil ta ootamatult kapteniks määrati. Erinevalt “Salajasest kaaslasest” on siin toon vaoshoitum ja üldistavam. Teos kajastab üleminekut noorusest täiskasvanuikka, kandes endas nii mälestuslikke jooni kui ka sümboolset tähendust. Conradi depressiivne meeleseisund, raskused sõja ja isiklike kohustuste taustal, on teinud loost eneseanalüüsi, kuid samas ka austusavalduse Esimese maailmasõja põlvkonnale, kes pidi varakult meheks saama. Kriitikud on “Varjujoont” pidanud üheks Conradi lihtsamaks ja selgemaks tekstiks, kuigi mõnel on etteheiteid selle aeglase sissejuhatuse või liialdatud enesekeskuse osas. Autor ise käsitles seda pihtimuse ja üldistusena, mille tuum on solidaarsus ning vastutuse võtmine.

Joseph Conrad (1857–1924), kodanikunimega Józef Teodor Konrad Korzeniowski, oli Poola päritolu inglise kirjanik, kelle looming seostub tihedalt mere ja seikluslugudega, kuid sisuliselt keskendus ta inimese siseilma ja moraalsete valikute kujutamisele. Nooruses merd sõitnud Conrad tõi oma proosasse isikliku kogemuse ning lõi stiili, kus välised sündmused on sageli vaid taustaks inimese psüühilistele dilemmadele. Tema tuntumate teoste hulka kuuluvad “Pimeduse süda”, “Lord Jim” ja “Nostromo”. Conradit peetakse modernismi eelkäijaks, kelle looming mõjutas nii inglise kui ka maailmakirjanduse arengut, pakkudes samas alati uut tõlgendamisruumi inimliku hapruse ja julguse teemadel.