Pärast meid tulgu või veeuputus

„Pärast meid tulgu või veeuputus“ on tšehhi kirjaniku Josef Tomani ajalooline romaan, mis ilmus eesti keeles 1968. aastal kirjastuses Eesti Raamat sarjas „Ajalooline romaan“. Teose tõlkis eesti keelde Leo Metsar ning kujunduse ja illustratsioonid tegi Rudolf Kangert. Romaanis on ligi 690 lehekülge ning see on ilmunud kõvakaanelises väljaandes koos ümbrispaberiga. Lugu viib lugeja antiikaja Rooma, keiser Tiberiuse valitsemisaja lõppu, aastatesse 36–39 pKr, mil poliitiline intriig ja ühiskondlikud pinged olid oma haripunktis.

Romaani keskmes on vabariikliku meelsusega opositsioon, mis püüab seista vastu keisrivõimu kasvavale autoritaarsusele. Autor põimib ajalooliste sündmuste vahele värvikaid karaktereid nii patritsia kui ka lihtrahva seast, andes edasi nende eluolu, mõtteviisi ja unistusi. Tomani käsitlus on detailirohke ja atmosfääriloov, tuues esile antiikse ühiskonna kontrastid – luksus ja võimukandjate intriigid vastanduvad tavainimeste muredele ja rõõmudele. Pealkirjas peituv tsitaat viitab võimuringkondade hoolimatule suhtumisele tuleviku suhtes: tähtis on nautida olevikku, isegi kui see toob kaasa hävingu.

Josef Toman (1899–1977) oli tuntud eeskätt oma ajalooliste romaanide poolest, milles ta ühendas põhjaliku ajalooalase uurimistöö ja jutustamisoskuse. Tema teosed, nagu „Juudas, patune apostel“ ja „Pärast meid tulgu või veeuputus“, on pälvinud lugejate tähelepanu elavate karakterite, sujuva süžee ja ajastu hõngu tabamise tõttu. Tomani loomingus on keskne koht moraalsetel ja ajaloolistel paralleelidel, mis kõnetavad ka kaasaegset lugejat, tuues esile võimu, vastutuse ja eetika teemad läbi ajalooliste peegelduste.