Gulliveri reisid

Jonathan Swifti „Gulliveri reisid” on 18. sajandi alguses kirjutatud satiiriline romaan, mille tõlge eesti keelde ja väljaanne Eesti Riikliku Kirjastuse poolt 1951. aastal tõi klassikalise maailmakirjanduse teose laiemalt ka kohaliku lugejani. Raamat koosneb neljast osast, milles peategelane Lemuel Gulliver satub erinevatele kujuteldavatele maadele – igaüks neist pakub autori kaudu teravat ühiskonnakriitikat, suunatud tolleaegse Inglismaa poliitikale, teadusele ja inimmoraalile. Swift loob näiliselt fantastilised maailmad, mis tegelikult peegeldavad realistlikult inimloomuse vastuolusid ja ühiskondlikke veidrusi.

Esimene reis viib Gulliveri Liliputti, kus kõik elanikud on kääbuskasvu, kuid nende tülid ja intriigid ei jää alla suurtele ühiskondadele. Teisel korral satub ta hiiglaste maale Brobdingnagi, kus suuruse pööramine annab uue vaatenurga inimese olemusele. Kolmas osa viib lugeja Laputasse ja teistesse müstilistesse saartesse, kus Swift naeruvääristab abstraktset teadust ja teadmiste isoleerumist elust. Viimane, Houyhnhnmide maa, kus elavad mõistlikud hobused ja allasurutud inimlaadsed olendid ehk jahud, pakub kõige süngemat ja idealistlikumat peegeldust inimkonna olemuse üle. Igas osas vastandab autor ratsionaalsuse ja väikluse, vooruse ja jõuetuse, luues kihilise teksti, mis on mõeldud nii meelelahutuseks kui ühiskonnakriitikaks.

Jonathan Swift (1667–1745) oli anglo-iiri kirjanik, vaimulik ja ühiskonnakriitik, keda peetakse ingliskeelse satiiri suurkujuks. Tema teravmeelsus ja iroonia on teinud „Gulliveri reisid” ajatuteks, sest kuigi teos on sügavalt juurdunud oma aja poliitilisse konteksti, puudutab see universaalseid teemasid nagu võim, teadmised ja inimsus. Kuigi „Gulliveri reisid” on sageli käsitletud ka lastekirjanduse võtmes, on selle tegelik tähenduskiht märksa täiskasvanulikum ja mõeldud ühiskondlikuks peegelduseks. Eesti tõlkes on see teos korduvalt välja antud, kuuludes vaieldamatult maailmakirjanduse olulisimate teoste hulka ka siinmail.