Gulliver hiiglaste juures. Reisid 2

Jonathan Swifti „Gulliver hiiglaste juures“ on teine osa klassikalisest reisilugude sarjast „Gulliveri reisid“, milles peategelane Lemuel Gulliver satub seekord Brobdingnagi – maale, kus inimesed on temast kümneid kordi suuremad. Erinevalt esimesest osast, mis kujutas väikeste liliputtide ühiskonda, asetab see raamat Gulliveri haavatava ja abituna tohutu suurte olendite keskele. Tema igapäevane ellujäämine, suhtlus ning katsed mõista ja kohaneda Brobdingnagi kultuuriga peegeldavad taas Swifti osavust ühiskondlikus satiiris ja inimese positsiooni ümbermõtestamises.

Swifti jutustamisviis on esmapilgul tõsine ja päevikulik, kuid selle all kihab terav ühiskonnakriitika. Brobdingnaglased paistavad Gulliverile esialgu pelgalt hiiglaslikud, ent nende kaudu heidab autor varju briti impeeriumi, poliitika ja moraali seisundile. Hiiglaste ratsionaalsus, lihtsus ja kriitiline suhtumine Gulliveri enese kiitlevatesse kirjeldustesse Inglismaast loovad tugeva kontrasti. Tekstis leidub ohtralt peenelt maskeeritud irooniat, mis suunab lugejat nägema nii inimese kui ka ühiskonna pisiasju läbi suurendusklaasi – sõna otseses mõttes.

Jonathan Swift (1667–1745) oli iiri päritolu kirjanik ja vaimulik, keda peetakse ingliskeelse satiiri meistriks. Ta on tuntud oma võime poolest ühendada fantastiline seiklus tõsise ühiskonnakriitikaga, tuues esile inimloomuse vastuolud, silmakirjalikkuse ja võimuiha. „Gulliveri reisid“ ilmus esmakordselt anonüümselt ning seda võeti algselt vastu kui tõeline reisikiri, kuid peagi ilmnes selle satiiriline olemus. Teose teine osa, „Gulliver hiiglaste juures“, on iseseisva väärtusega lugu, mis suudab paeluda nii nooremaid lugejaid oma kujutlusvõime kui ka vanemaid oma mitmetasandilise tähendusväljaga.