Kirjaoskamatu, kes päästis Rootsi kuninga

Jonas Jonassoni romaan „Kirjaoskamatu, kes päästis Rootsi kuninga“ on satiiriline ja tempokas lugu, mis jutustab Aafrika päritolu Nombeko Mayeki elust, kes navigeerib läbi maailmapoliitika, rassilise ebaõigluse ja juhuste kummalise ahela, saavutades ootamatul moel mõjuvõimu, mida ta pole iial ihaldanud. Nombeko, kes kasvab üles Lõuna-Aafrika vaesuses, on sündinud erakordse intelligentsiga, kuid süsteemsest haridusest ilma jäetud. Pärast tööle asumist ohtlikku ja absurdsete reeglitega tuumatehasesse algab tema teekond, mis viib ta juhuslikult Rootsi kuningakoja, Mossadi agentide ja anarhistide keskele. Temast saab osa salajastest sündmustest, millel võiks olla globaalsed tagajärjed.

Romaani ülesehitus järgib Jonassonile omast mitmekihilist ja koomiliselt liialdatud narratiivi, kus tõsised teemad, nagu võim, teadmatus ja rassism, põimuvad absurdi ja groteskse huumoriga. Nombeko on justkui kaasaegne muinasjututegelane, kes, vaatamata oma sotsiaalsele päritolule ja ebasoodsatele oludele, liigub ühest äärmuslikust olukorrast teise, säilitades seejuures teravmeelsuse ja sisemise väärikuse. Tema kõrvale tekib galerii värvikaid kõrvaltegelasi, kelle kaudu autor peegeldab Euroopa eliidi silmakirjalikkust ja bürokraatia naeruväärsust. Lugu on korraga nii poliitiline allegooria kui ka meelelahutuslik seiklus, mille sügavam kihistus avaneb neile, kes oskavad märgata iroonia taha peidetud kriitikat.

Jonas Jonasson on rootsi kirjanik, kes saavutas rahvusvahelise tuntuse romaaniga „Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus“. Ka „Kirjaoskamatu, kes päästis Rootsi kuninga“ järgib sarnast mustrit, milles ühiskonnakriitiline vaade sulandub absurdihuumorisse ja hoogsasse jutustamisse. Jonasson kirjutab sujuvalt, ent oskab valida momente, mil tegelaskujude kaudu esitada tõsisemaid mõtteid maailma korraldusest ja inimeste rumalusest. Tema teosed on samal ajal kergesti loetavad ja tähenduslikud, pakkudes võimalust nii naerda kui ka mõtiskleda. Nombeko lugu on tänapäevane parabel sellest, kuidas intelligentsus ja õiglustunne võivad pöörata pea peale isegi kõige jäigemad süsteemid.