Trifiidide päev

John Wyndhami ulmeromaan „Trifiidide päev“ kujutab maailma, mis on ootamatult sattunud apokalüptilisse kriisi – enamik inimesi kaotab salapärase taevasündmuse tõttu nägemise, samal ajal kui seni kontrolli all hoitud lihasööjataolised taimed, trifiidid, pääsevad valla ja muutuvad inimkonnale surmavaks ohuks. Peategelane Bill Masen, kes juhtumisi ei näe valgustäitvat taevanähtust, ärkab haiglast nägemisvõimelisena ja satub kiiresti lagunevasse ühiskonda, kus pimedad üritavad ellu jääda keset kaost, segadust ja trifiidide pealetungi. Inimkond peab otsustama, kuidas ellu jääda, milliseid väärtusi säilitada ja millest loobuda, kui vana maailmakord enam ei kehti.

Romaan ühendab ulmelise katastroofi realistliku ühiskondliku analüüsiga, tuues esile moraalsed dilemmad, mida inimene satub kogema olukorras, kus igapäevased reeglid on kadunud. Wyndham keskendub eelkõige psühholoogilisele ja sotsiaalsele tasandile: kuidas reageerivad inimesed, kui kõik tuttav haihtub üleöö? Ellujäämine pole pelgalt füüsiline küsimus, vaid hõlmab eetilisi ja praktilisi valikuid kogukonna, korra ja inimliku väärikuse osas. Trifiidid kui nähtus on ühtaegu teaduslikult seletatav ja sümboolselt ähvardav – nad kehastavad looduse tagasilööki ja tehnoloogilise enesekindluse habrast alust. Lugu liigub tempokalt, kuid ei jäta tähelepanuta sisekaemust ega filosoofilisi küsimusi.

John Wyndham (1903–1969) oli briti kirjanik, kes saavutas tuntuse eelkõige oma düstoopiliste ulmeromaanidega, milles katastroofid ei tulene pelgalt välisest ohust, vaid toovad esile inimese sügavamad hirmud ja nõrkused. „Trifiidide päev“ on tema tuntuim teos, mida on korduvalt tõlgitud ja ekraniseeritud ning mis on püsivalt mõjutanud ulmežanri arengut. Wyndhami stiil on lakooniline ja arutlev, vältides sensatsioonilisust, keskendudes hoopis sellele, kuidas inimloomus toimib erakordsete tingimuste all. Tema loomingut iseloomustab rahulik, kuid pingestatud toon, milles peitub sügav kriitiline vaade modernsele ühiskonnale ja inimese kohale looduse keskel.