Puhh ja psühholoogid

John Tyerman Williamsi raamat „Puhh ja psühholoogid“ jätkab autori varasemat mõtisklust Karupoeg Puhhist kui filosoofist, kuid nüüd pööratakse tähelepanu tema oskustele inimhinge uurimisel ja tervendamisel. Teos lähtub ideest, et A. A. Milne’i loodud tegelased peegeldavad inimlikke omadusi, hirme ja unistusi, mida Puhh oskab oma lihtsuse ja siirusega muuta kergemaks ja arusaadavamaks. Nii tekibki pilt, kus Puhh ei ole pelgalt lapsepõlveraamatute armas tegelane, vaid sügav ja mõjukas psühholoogilise maailma tundja.

Autor näitab, kuidas Puhh mõjutab oma sõpru Metsas. Arg Notsu leiab julgust, masendunud Iiah muutub aktiivsemaks, liialt õpetlik Öökull hakkab suhtlema arusaadavamalt ja isepäine Jänes õpib seltsivust. Need muutused toimuvad mitte sunniga, vaid Puhhi loomuliku kohalolu ja mõistva hoiaku kaudu. Williams käsitleb seda kui psühhoteraapia erivormi, kus headus, tähelepanu ja rahulik meel saavad suuremaks jõuks kui ükski keerukas teooria. Raamat pakub lugejale humoorikat, kuid samas mõtlemapanevat lähenemist sellele, kuidas lihtsus võib lahendada keerulisi probleeme.

John Tyerman Williams (sündinud 1924) oli briti autor, kes kirjutas mitmeid esseistlikke ja populaarteaduslikke raamatuid, milles sidus klassikalise kirjanduse tegelased filosoofia ja psühholoogia teemadega. Tuntuse tõid talle just Puhhile pühendatud teosed, mille kaudu ta avas lastekirjanduse sügavamaid kihte täiskasvanud lugejatele. „Puhh ja psühholoogid“ kuulub tema loomingus samasse ritta kui „Puhh ja filosoofid“, näidates, kuidas üks näiliselt lihtne tegelane võib inspireerida arutlusi inimhinge, mõtlemise ja olemise üle.