Vaata raevus tagasi. Näidend kolmes vaatuses

John Osborne’i näidend „Vaata raevus tagasi“ on briti 1950. aastate teatri murdelavastus, mis tõi lavale seninägematu tegelaskuju – intelligentse, kuid kibestunud noore mehe, kes mässab nii isikliku elu kui ühiskondlike normide vastu. Loo keskmes on Jimmy Porter, töölisklassist pärinev haritud mees, kes elab koos oma kõrgema sotsiaalse taustaga abikaasa Alisoniga väikekorteris, jagades elu vaheldumisi üksluisuse ja sõnavaenuga. Jimmy monoloogid, täis irooniat, valu ja teravat ühiskonnakriitikat, loovad pildi inimesest, kes ei suuda leppida ümbritseva ükskõiksuse ja konformismiga, kuid kes samal ajal ei suuda ehitada ka sidet nendega, keda ta armastab.

Näidendi ülesehitus on klassikaline kolmevaatuseline sisekonflikti draama, mis leiab aset peamiselt ühes ruumis – kitsas elutoas, mis muutub sõnasõjas võitlusväljaks. Dialoogid on intensiivsed, vaimukad ja kohati brutaalsed. Osborni keel on vahetu ja kõnekeelne, tõmmates publikut kaasa tavaliste inimeste argisesse, ent sisemiselt plahvatusohtlikku maailma. Tegelaste vahelised pinged ei ole pelgalt isiklikud, vaid kannavad endas laiemaid sotsiaalseid vastandusi: haridus ja päritolu, klass ja tundlikkus, mehelikkus ja haavatavus. Jimmy raev ei ole suunatud konkreetse isiku või olukorra vastu, vaid on suunatud kogu süsteemi vastu, mis talle tundub ebainimlik ja silmakirjalik. Just see toore aususe tunne tegi näidendi ilmudes uuenduslikuks ja mõjusaks.

John Osborne (1929–1994) oli inglise näitekirjanik ja esseist, keda peetakse üheks nn „vihaste noorte meeste“ põlvkonna keskseks esindajaks. „Vaata raevus tagasi“ (inglise keeles *Look Back in Anger*, 1956) oli tema esimene näidend, mille edu muutis Briti teatri suunda. Teose lavaletulek märgistas sotsiaalselt teadliku, realistliku ja emotsionaalselt laetud draamakirjanduse tõusu. Osborne’i looming, eriti tema varajased teosed, andsid hääle sellele ühiskonnagrupile, kes oli sõjajärgses Suurbritannias kõrvale jäetud – haritud töölisklassi noortele, kes ei leidnud endale kohta kiiresti moderniseeruvas ja kihistunud ühiskonnas. „Vaata raevus tagasi“ on sellest vaatenurgast vaadates nii ajastu dokument kui ka ajatu karakteriuuring.