Spioon, kes pääses külma käest
Spioon, kes pääses külma käest
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Varrak | 2018
- 237 lk | Pehmekaaneline | 130 x 210 mm
- ISBN: 9789985343081
- Keel: eestikeelne
„Spioon, kes pääses külma käest” on John le Carré kolmas romaan, mis tõi talle rahvusvahelise tuntuse ja kinnistas tema positsiooni spioonikirjanduse klassikuna. Lugu leiab aset külma sõja ajastul, kui Euroopa oli jagatud raudse eesriide ja Berliini müüriga. Teose keskmes on Briti luureagent Alec Leamas, kelle ülesandeks saab osaleda keerukas luuremängus Saksa DV salaluurega. Tegemist on süngelt realistliku looga, kus spionaaž ei tähenda mitte romantilist seiklust, vaid julma ja kurnavat võitlust, mille käigus mängitakse inimeludega sama külmalt nagu malenditega.
Romaan eristub oma nappide, kuid pingeliste dialoogide ja täpselt loodud atmosfääriga. Lugeja viiakse maailma, kus lojaalsus ja reetmine põimuvad ning kus lõpuni ei saa kindel olla, kes tegelikult keda kasutab. Le Carré näitab, kuidas luuremaailmas on moraalsed väärtused pidevalt proovile pandud ning isiklikud tunded võivad saada surmavalt ohtlikuks. Just see julm ausus ja idealiseerimata kujutlus teeb teosest ühe kõige mõjukama spiooniloo, mida sageli nimetatakse kogu žanri üheks tipuks. Raamatu lõpplahendus on traagiline ja samas mõjus, kinnitades autori oskust ehitada pinget kuni viimaste lehekülgedeni.
John le Carré (1931–2020, kodanikunimega David John Moore Cornwell) oli inglise kirjanik, kes töötas enne kirjutajakarjääri Briti salateenistustes MI5 ja MI6. Tema isiklik kogemus andis teostele usutavuse ja detailsuse, mis eristasid neid paljudest teistest spioonilugudest. Le Carré loomingusse kuuluvad mitmed kuulsad romaanid, nagu „Tinker Tailor Soldier Spy” („Mees, kes tuli külmalt”), „The Honourable Schoolboy” ja „Smiley’s People”. Teda peetakse üheks olulisemaks külma sõja kirjanduslikuks kroonikuks, kelle raamatud näitasid luuretegevuse keerukust ja eetilisi dilemmasid. „Spioon, kes pääses külma käest” jääb tema kõige tuntumaks ja enim tsiteeritud teoseks.
