Luure ja sõda. Mida teati vastasest alates Napoleonist …

John Keegani teos „Luure ja sõda. Mida teati vastasest alates Napoleonist kuni al-Qaidani“ on laiahaardeline ajalooline uurimus sõjaluure rollist ja arengust läbi kahe sajandi. Autor keskendub sellele, millist teavet vastase kohta koguti, kuidas seda kasutati ning millist mõju see avaldas lahingute ja sõdade käigule. Raamat algab Napoleoni ajastust, mil sõjaväeluure alles kujunes iseseisvaks tegevussuunaks, ja liigub edasi läbi maailmasõdade, külma sõja ning 21. sajandi alguse terrorivastaste operatsioonideni, jõudes al-Qaida ja kaasaegsete asümmeetriliste konfliktideni.

Keegan ei keskendu ainult tehnoloogilisele arengule, vaid rõhutab ka luurepsühholoogiat ja strateegilist mõtlemist. Ta käsitleb mitmeid ajaloolisi juhtumeid, kus luureandmed olid kas otsustava tähtsusega või jäid kasutamata – näiteks Pearl Harbori rünnak, liitlaste koodimurdmine Teises maailmasõjas või USA luure ebaõnnestumised enne 11. septembri rünnakuid. Analüüs on tihedalt seotud küsimusega, kuidas juhid otsuseid langetavad ning kas nad usaldavad luureandmeid. Keegan toob esile, et isegi täpne teave ei pruugi tuua edu, kui puudub suutlikkus seda õigesti tõlgendada või poliitiliselt rakendada.

John Keegan (1934–2012) oli briti sõjaajaloolane ja mitmete mõjukate teoste autor, tuntud eelkõige oma oskuse poolest ühendada põhjalik uurimistöö selge ja kaasahaarava esitusega. „Luure ja sõda“ on selle stiili ehe näide: põhjalik, ent arusaadav, analüütiline, ent ligipääsetav ka tavalugejale. Teos pakub nii ajaloolist ülevaadet kui ka kriitilist käsitlust sõjapidamise nähtamatust, kuid keskse tähtsusega aspektist. See on raamat neile, kes soovivad mõista, miks informatsioon võib sõjas olla sama oluline kui relvastus – ja miks teadmatus võib olla sama hävitav kui vaenlase tulejõud.