Florence ja Giles. Kaasahaarav gooti põnevik

John Hardingi romaan „Florence ja Giles“ on gootiliku hõnguga psühholoogiline põnevik, mis ammutab inspiratsiooni Henry Jamesi klassikalisest teosest „Kruvi keeramine“. Loo keskmes on 1890. aastatel Ameerika üksildases mõisas elavad orvuks jäänud lapsed – nooruke Florence ja tema noorem vend Giles. Mõis on vaikne ja korrastatud, ent selle seinte vahel peituvad pinged ja saladused, mis avalduvad tasapisi läbi Florence’i vaatepunkti. Tüdruk on intelligentne ja tähelepanelik, kuid teda piirab range kasvatus: tal on keelatud õppida lugema. Ometi õpetab ta end salaja ise ja avastab maailma raamatute kaudu, mis omakorda süvendab tema iseseisvust ja sisemaailma.

Kui mõisa saabub uus guvernant, tajub Florence kohe midagi häirivat. Tüdruku vaatevinklist hargnev jutustus on tihedalt seotud tema tajude, hirmude ja kahtlustega, mille usaldusväärsus jääb lugejale avatuks. Kas tegemist on tõelise ohuga või Florence’i kujutlusvõimega, jääb teose üheks keskseks pingepunktiks. Raamat mängib oskuslikult teadmise ja teadmata jäämise piiril, luues pineva ja samas sisekaemusliku atmosfääri. Keel on stiilselt viimistletud ja ajastutruu, kohati arhailine, kuid samas rikas kujundite ja sisemiste monoloogide poolest, peegeldades peategelase vaimset arengut ja üksindust.

John Harding on briti kirjanik, kelle loomingus põimuvad klassikaline kirjandustraditsioon ja psühholoogiline süvenemine. „Florence ja Giles“ on tema üks tuntumaid teoseid, millele on iseloomulik aeglaselt kogunev pinge, peen karakteriloome ja sugestiivne gooti õhustik. Raamat sobib neile, kes hindavad ajatuid lugusid, kus müsteerium ja psühholoogiline portree põimuvad ühe noore tüdruku eneseleidmise ja sisemise vastuhaku looks suletud, kuid tähendusrikkas maailmas.