Vennad

John Grishami romaan „Vennad” (*The Brethren*) ühendab tema loomingule iseloomulikul moel juriidilise põneviku ja ühiskonnakriitilise alatooni. Teose keskmes on kolm endist kohtunikku – vananevad mehed, kes kannavad karistust föderaalses vanglas ja on moodustanud seal vaikiva liidu, mille kaudu nad viivad ellu keerukat väljapressimisskeemi. Kasutades vanglas peidatud kirjutusmasinat ja kaasosalisi välismaailmas, petavad nad raha üksildastelt ja suletud geisuhtlust otsivatelt meestelt. Nende tegevus laieneb aga ohtlikuks, kui sihikule satub inimene, kel on tugevad sidemed ja poliitilised ambitsioonid. Vana süsteem, mida kohtunikud kord ise esindasid, hakkab nende vastu tööle.

Romaani tegevustik areneb paralleelselt vangla skeemiga ning Ameerika poliitilisel maastikul, kus valmistutakse presidendivalimisteks. Tõusev kandidaat, keda suunavad varjatud rahastajad ja strateegid, satub tahtmatult väljapressijate võrku, mis seab ohtu kogu valimiskampaania. Grisham põimib meisterlikult omavahel kõrgtasemel poliitika ja madalalt töötava vanglaskeemi, näidates, kuidas moraalsed piirid võivad hägustuda mõlemal pool seaduse piiri. Tegelaskujud on küll karikatuursed, kuid samas psühholoogiliselt usutavad – endised kohtunikud, kes vanglas kaotavad autoriteedi, kuid mitte nutikuse, vastanduvad noorele kandidaadile, kelle kuvand ei vasta tegelikkusele. Romaani tempo on mõõdukas, kuid pinge kasvab järk-järgult, kuni lõpplahenduseni, mis seob lahti kõik varjul olnud niidid.

John Grisham (sünd. 1955) on Ameerika üks tuntumaid juriidilise põnevusromaani autoreid, kelle looming keskendub sageli õigussüsteemi varjukülgedele, moraalsetele dilemmadele ja võimu väärkasutusele. Tema teosed on populaarsed nii kirjanduses kui filmimaailmas, olles tõlgitud kümnetesse keeltesse. „Vennad” erineb mõnevõrra tema klassikalistest kohtusaalilugudest, liikudes rohkem satiirilise ja ühiskonnakriitilise põneviku suunas. Eesti keeles ilmus romaan 2002. aastal kirjastuselt Varrak, pakkudes lugejale vaheldust klassikalisele detektiiv- või juristilool, kuid säilitades Grishami käekirjale omase ühiskondliku teravuse ja meelelahutusliku tasakaalu.