Isepäine vandekogu

John Grishami romaan „Isepäine vandekogu“ viib lugeja Ameerika lõunaosariikide kohtusaalidesse ja nende ümbrusse, kus kohtulahendid võivad mõjutada mitte ainult üksikisikute, vaid ka suurkorporatsioonide saatust. Loo keskmes on sigarettide tootja vastu algatatud miljarditesse ulatuv kahjunõue, mille tulemuse määrab üksainus vandekogu. Kui vandemeeste hulka satub mees, kelle motiivid jäävad alguses saladuseks, saab alguse mäng, kus õigusemõistmine põimub kättemaksu ja manipuleerimisega. Advokaadid, konsultandid ja uurijad püüavad kõiki legaalseid ja ebaseaduslikke vahendeid kasutades mõjutada otsust, mis võib kogu tööstust muuta.

Romaani pinget hoiab Grisham üleval oskuslikult, liikudes eri tegelaste vaatepunktide vahel ning avades järk-järgult keerulisi skeeme, millega üritatakse vandekohtunikke mõjutada. Teose atmosfäär on pingeline ja süveneb üha enam, kui saab selgeks, et üks vandekogu liige tegutseb varjatud eesmärkidel. Lugejat pannakse kaasa mõtlema nii kohtusüsteemi läbipaistvuse kui ka eetika üle olukorras, kus miljardid dollarid ja inimelude tervis on kaalul. Grishamil õnnestub tekitada kujutelm kohtusaalist mitte kui õigluse kindlusest, vaid kui manipuleeritavast ja haavatavast areenist.

John Grisham on üks tuntumaid Ameerika põnevuskirjanikke, kes on endine jurist ning toonud oma õigusteadmised kirjandusse, andes oma lugudele tõepärasust ja detailsust. Tema teosed käsitlevad sageli õigussüsteemi erinevaid tahke ja tema jutustamisstiil on tuntud selguse ning tempoka sündmuskäigu poolest. Grishami romaanid on üle maailma müünud miljoneid eksemplare ja neid on rohkelt ekraniseeritud, muutes ta üheks mõjukamaks kaasaegseks menukirjanikuks.