Paberlinnad

John Greeni romaan „Paberlinnad“ räägib loo Quentinist, kes on aastaid olnud salaja armunud oma naabritüdruk Margo Roth Spiegelmanisse – säravasse, ettearvamatusse ja saladuslikku neiusse, kelle elus tundub kõik alati suurem, seikluslikum ja kättesaamatum. Kui Margo ühel ööl Quentiniga ühendust võtab ja ta endaga ootamatule öisele rännakule viib, on poiss veendunud, et midagi nende vahel on muutunud. Kuid järgmisel hommikul on Margo kadunud ning temast maha jäänud vaid rida vihjeid. Quentin otsustab vihjete järgi teda otsima hakata, mis viib ta teekonnale läbi linnade, mõistatuste ja enda piiride, püüdes samal ajal mõista, kes Margo tegelikult on.

Romaan tegeleb identiteedi, arusaamade ja illusioonide teemadega. Quentin tajub peagi, et Margo ei ole see salapärane ja seikluslik ikoon, kelle ta on oma mõtetes loonud, vaid keeruline ja vastuoluline inimene, kelle otsused tulenevad tema isiklikust segadusest ja pettumusest maailmas. Teos asetab lugeja küsimuse ette: kui hästi me teisi inimesi tegelikult tunneme ning kuivõrd meie ettekujutused inimestest määravad selle, kuidas me neid kohtleme? Paberlinna metafoor – linnad, mis on kaardil olemas, kuid tegelikkuses puuduvad – peegeldab hästi tegelaste sisemist maailma ja nende vahelist mõistmatust.

John Green on Ameerika kirjanik, kes on tuntud oma noorteromaanide poolest, milles ta käsitleb tõsiseid teemasid noore inimese pilgu läbi, ühendades emotsionaalse sügavuse huumori ja intelligentse dialoogiga. „Paberlinnad“ jätkab seda joont, olles samal ajal mõtisklus enesekuvandi ja teiste tajumise vahelistest erinevustest. Greeni tegelased on teravmeelsed ja vaimselt otsingulised, mis annab tema teostele isikupärase tooni ning muudab need haaravaks nii noortele lugejatele kui ka täiskasvanutele, kes otsivad kaasaelamist ja äratundmishetki mineviku noorusest.