Saare variserid

“Saare variserid” on John Galsworthy varane romaan, mis ilmus esmakordselt 1904. aastal ning eesti keeles 1960. aastate alguses. Teos kujutab noore mehe, Sheltoni, sisemist võitlust oma ajastu puritaanlike tõekspidamiste ja ühiskondliku silmakirjalikkuse vastu. Lugu algab lihtsast olukorrast – peategelane valmistub sõiduks –, kuid areneb kiiresti laiemaks pildiks Edwardi-aegse Inglismaa väärtusmaailmast. Romaan on satiir, mille sihtmärgiks on viktoriaanlik elukorraldus ja selle jäigad moraalireeglid, mis surusid inimesi tihti vastuollu iseenda soovide ja sisemiste tõekspidamistega.

Teose keskmes on küsimus, kuidas ühiskondlikud ootused ja moraalinormid mõjutavad indiviidi valikuid. Sheltoni sisemine pinge kasvab, kui ta puutub kokku olukordadega, mis paljastavad ühiskonna variserlikkuse ja topeltstandardid. Galsworthy oskab näidata, kuidas kõrgete ideaalide ja tegeliku elu vahel tekib vastuolu, mis rikub nii isiklikke suhteid kui ka inimeste enesetunnet. Romaani satiiriline toon ei muuda seda ainult ajastu kriitikaks, vaid muudab teose ka üldisemaks aruteluks inimese vabaduse, aususe ja vastutuse üle. Just see temaatika tegi romaani ilmudes tähelepanuväärseks ja põhjendab selle aktuaalsust ka hiljem.

John Galsworthy (1867–1933) oli inglise kirjanik ja Nobeli kirjanduspreemia laureaat (1932). Tema looming on tuntud eeskätt ühiskonnakriitilise ja realistliku käsitluse poolest, millest tuntuim näide on romaanitsükkel “Forsyte’ide saaga”. “Saare variserid” kuulub tema varasemasse loominguperioodi, kus ta alles otsis oma stiili, kuid juba selles teoses on näha talle hiljem omaseks saanud teravat pilku sotsiaalsete vastuolude ja inimlike nõrkuste kujutamisel. Galsworthy oli oma aja teravmeelne vaatleja, kes sidus kirjanduse eetiliste ja ühiskondlike küsimustega, muutes selle nii kunstiliseks kui ka ühiskondlikuks peegliks.