Kaasaegne komöödia. Luigelaul 3. osa

John Galsworthy teose „Kaasaegne komöödia“ kolmas osa „Luigelaul“ lõpetab mahuka romaanitsükli, mis jätkab ja arendab „Forsyte’ide saagas“ alustatud suguvõsakeskset jutustust. Galsworthy keskendub taas Forsyte’ide perekonna elu keerdkäikudele, nüüd juba uues ajastus, kus ühiskond on liikumas modernsuse, individualismi ja väärtuste ümberhindamise suunas. „Luigelaul“ ei tähista mitte üksnes konkreetse tegelase või ajajärgu lõppu, vaid terviklikku arusaama sellest, kuidas vanade ühiskonnakorralduste ja moraalsete tõekspidamiste aeg hakkab ümber saama. Autor vaatleb seda muutust empaatia, iroonia ja kergelt melanhoolse distantsiga.

Romaani keskmes on vana Soames Forsyte ja tema järeltulijad, kelle kaudu avaneb mitmekihiline pilt ühiskonna ja perekonna arengust. Soames, keda kunagi ajendas omandiinstinkt ja enesekindel kindlusetaju, seisab nüüd silmitsi maailmaga, kus tema väärtused on järjest vähem asjakohased. „Luigelaul“ näitab, kuidas peategelased püüavad leida tasakaalu isiklike soovide ja ühiskondlike ootuste vahel, kuid sageli viib see sisemiste konfliktide ja üksildaste otsusteni. Kuigi tegemist on tugevalt realistliku romaaniga, sisaldab teos ka poeetilisi ja filosoofilisi elemente, mille kaudu Galsworthy mõtiskleb elu möödumise ja inimsuhete püsimatuse üle.

John Galsworthy (1867–1933) oli briti kirjanik ja Nobeli kirjandusauhinna laureaat, kelle looming keskendub peamiselt keskklassi moraalile, perekondlikele suhetele ja ühiskondlikele muutustele 19. ja 20. sajandi vahetusel. Tema realistlik, samas nüansirikas jutustamisviis ning sügav huvi eetiliste probleemide vastu teevad ta romaanid ajakohaseks ka tänapäeval. „Kaasaegne komöödia“ on temaatiline järg „Forsyte’ide saagale“ ning „Luigelaul“ kui selle viimane osa sulgeb mõjukalt ühe kirjandusliku ajajärgu, jäädes meenutama kaduma kippuvat eluhoiakut, mille jäljed elavad edasi uute põlvkondade käitumises ja valikutes.