Kaasaegne komöödia. Hõbelusikas 2. osa

Romaan Hõbelusikas on triloogia Kaasaegne komöödia teine osa ja jätkab Forsyte’ide perekonnakroonikat. Lugu algab Fleur Forsyte’i ja tema abikaasa Michael Monti majas, kus peetakse 1920. aastate Londonis hoogsaid seltskonnaõhtuid. Fleur naudib tuntud külaliste ringi, kuid ühe õhtu järel, mil seltskonnadaam Marjorie Ferrar perenaise üle halvustavalt räägib ja Soames Forsyte seda pealt kuuleb, paisub tüli kohtuasjaks. Laimukaebus kisub kaasa Fleur’i, Michael Monti ja Soamese, toob avalikkuse ette eraelulised detailid ja seab proovile nii perekonna maine kui abielu. Romaani lõpuosas otsib Fleur väljapääsu pikema reisiga, mis peaks aitama vältida seltskondlikku isolatsiooni.

Teos näitab, kuidas jõukas perekond tajub end endiselt hõbelusikana, kelle positsioon tundub iseenesestmõistetav, kuid tegelikkuses sõltub õrnast heakskiidust. Kohtuprotsess Marjorie Ferrari vastu toob nähtavale noore seltskonnaringi vabameelse moraali ja vanema põlvkonna jäigemad normid ning osutab, kui kiiresti oskab avalik arvamus poole valida. Soames, keda varasemates raamatutes nähakse omanikuiha ja külmuse kehastusena, muutub siin ettevaatlikumaks ja enesekriitilisemaks, püüdes tütre eest seista, ent mõistes üha selgemini, kui tühise ajendi ümber kogu tüli keerleb. Michael Monti poliitilised plaanid, sh Foggartismina kirjeldatud ümberasumisprojekt, lisavad taustaks kõhkluse, kas riik suudab tööpuudust lahendada ilma inimesi pelgalt vahendina käsitlemata.

John Galsworthy oli Inglismaalt pärit proosa- ja näitekirjanik, kelle nimi seostub eelkõige Forsyte’ide kroonika ja seda jätkava triloogiaga Kaasaegne komöödia. Ta kasvas jõukas keskklassi peres, õppis õigusteadust, kuid loobus advokaadikarjäärist ning pühendus kirjutamisele, kus põimis perekonnalood ja ühiskonnakriitika. Hõbelusikas kuulub tema laiemasse romaanitsüklisse The Forsyte Chronicles, mille eest pälvis autor rahvusvahelise tunnustuse ja Nobeli kirjandusauhinna. Lisaks romaanidele kirjutas ta näidendeid, mis käsitlesid klassiõigust, töövaidlusi ja vanglareformi ning tegid temast avaliku arutelu jaoks olulise hääle.